TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-3118 Otsuse kuupäev 15.03.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Ago Sarapu esindaja Feliks Luiksaare kaebus Valga maavanema 19.11.2009 korralduse nr. 464 peale haldusakti tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2010, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebaja Ago Sarapu, kaebaja esindaja Feliks Luiksaar; Vastustaja Valga maavanem , esindajad Heivi Põder ja Helju Hõbe;
- isik: Otu Jallai Resolutsioon Jätta Ago Sarapu esindaja Feliks Luiksaare kaebus haldusasjas 3-09-3118 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 15.03.2010 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ago Sarapu esindaja Feliks Luiksaar on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotletakse tühistada Valga maavanema 19.11.2009 korraldus nr. 464 „Taheva vallas Laanemetsa külas asuva Saare maaüksuse ostueesõigusega erastamise tingimused“. Kaevatava korralduse kohaselt on vastavalt Maareformi seaduse § 20-23 ja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ sätetele ning Tartu Halduskohtu jõustunud lahenditele haldusasjades 3-08-2437 ja 3-07-696 otsustatud müüa Taheva vallas Laanemetsa külas Saare maaüksus (katastritunnus 77901:003:0014) suurusega 19,91 ha 26.07.1993.a. väljastatud ehitusloa nr. M-26/51 omanikule Otu Jallaile. Nimetatud korraldus sätestab maa müügihinda ja maa erastamise tingimusi ning tuvastatud on, et ostja on maa erastamise õigustatud subjekt. Kaebuse esitaja on vaidlustanud Maavanema korraldust nr. 464/19.11.2009 haldusakti tühistamise nõudes. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebajal kui maareformi õigustatud subjektil, kellele tagastatava maa arvelt toimub kolmandale isikule Otu Jallaile maa ostueesõigusega erastamine, on olemas ilmselge ja põhjendatud huvi nimetatud isikule maa erastamise vastu , kuna ebaõigetel alustel ja põhjendamatus suuruses , vales kohas ning õigustatud subjekti omale maale pääsu takistavates piirides maa erastamine rikub oluliselt kaebaja õigusi, sh. on rikutud õigust saada tagasi maad. Kaebaja on seisukohal, et ehitise püstitamiseks puudub
- isikul seaduslikus korras väljastatud ehitusluba. Kaebaja hinnangul ei ole kohtuotsuses 3-59-2003 konkretiseeritud, et ehitusluba on õiguspärane, ehitusluba on jäänud kehtivaks vaid seetõttu, et seda õigeaegselt ei vaidlustatud, ehitusloa kehtivus ei tähenda selle seaduslikkust Seega on kaevatavas korralduses jäänud tuvastamata faktilised asjaolud ja kaevatav korraldus on ebaselge ning õigusvastane. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja hinnangul maavanema kaevatav korraldus piirab tema õigust maa tagastamisele, samuti õigust pääseda oma maale üle erastatava maa. Maavanema kaevatav korraldus sisaldab põhjendamatuid viiteid kohtulahenditele ning arvestatud on kohtuotsustes toodud motiive valikuliselt. Kaebaja pool on seisukohal, et nii Taheva Vallavalitsus kui Valga maavanem ei ole kontrollinud kõiki asjaolusid ega arvestanud kõikide asjaoludega , mistõttu on Valga maavanema kaevatav korraldus õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Kaebaja taotleb kaevatava Valga maavanema korralduse nr. 464 19.11.2009 tühistamist ja menetluskulude väljamõistmist. Kohtuistungil on kaebuse esitaja esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ning kohtukõnede teesid. Vastustaja seisukohad: Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et antud kaasuses on nii Taheva Vallavalitsus kui ka erastamise korraldaja lähtunud maareformi seaduse § 9 lõikest 2, mis sätestab, et kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha, samuti kui elamu omanik saab piirnevate maade arvel erastada vähem kui 20 ha maad, on tal õigus tagastatava kinnistu arvelt erastada täiendavalt maad 20 ha-st puudujäävas osas, kuid mitte rohkem, kui jääb maad õigustatud subjektile. Vabade piirnevate maade puudumisel jagatakse maa õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades, kusjuures elamu omanikul ei ole õigust nõuda rohkem kui 20 ha maad. Valga rajooni RSN Täitevkomitee 22.04.1986 otsusega nr 129 ja 22.11.1986 aktiga nr 57 välja antud maa looduses eraldamise aktist nr 57 nähtub, et maa, millel asus vare, eraldati Otu Jallaile elamu ehitamiseks. Valga Rajooni Arhitektuurikomisjon kooskõlastas Otu Jallaile Valga Rajooni Arhitektide Tootmisgrupi arhitekti poolt projekteeritud eramu ümberehituse projekti 22.02.1988 ja väljastas 26.07.1993 ehitusloa nr M-26/
- Nimetatud ehitusluba ei ole kehtetuks tunnistatud, seega tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lõikest 2 ja § 60 lõikest 2 on see kehtiva haldusaktina täitmiseks kohustuslik. Otu Jallaile väljastatud ehitusloa olemasolu, ehitusloa õiguspärasus ja ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus on tuvastatud Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsusega haldusasjas nr 359/2003, Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3-210/2003, Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsusega haldusasjas nr 3-63/2001, sellele on osundanud ka Tartu Ringkonnakohus 18.05.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-1010 ja Tartu Halduskohus 20.02.2009 otsusega haldusasjas nr 3-08-
- Samuti on erastamise korraldaja otsuse tegemisel lähtunud Taheva Vallavalitsuse 08.09.2008 korraldusest nr 84 „Maa ostueesõigusega erastamine“, kus Otu Jallaile on antud nõusolek 19,91 ha suuruse Saare maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks Taheva vallas Laanemetsa külas. 3.isik Otu Jallai palub jätta kaebuse rahuldamata.
- isik märgib, et antud juhul on erastamisele kuuluva maa suurus ja piirid kindlaks määratud ning selles osas on vastu võetud Taheva Vallavalitsuse korraldus nr 84, 8.septembrist 2008.a., mis oli Tartu Halduskohtus Ago Sarapu poolt vaidlustatud ning mis kohtuvaidluse tulemusena jäi kehtima. Seega on olemas kehtiv ja jõustunud kohtuotsus maa erastamise aluse, ulatuse, piiride kulgemise osas. Samuti on Taheva Vallavalitsuse poolt maa piiride ja ulatuse määramisel arvestatud ja lahendatud erastatava ja tagastatava maa võrdväärsuse küsimus ning isegi Ago Sarapu taotlusel tellitud vastav ekspertiis ning selles osas on tehtud kohtuotsus Ago Sarapu ja Taheva Vallavalitsuse vahel toimunud kohtuvaidluste käigus. Ago Sarapule tagastatavale maale juurdepääs on tagatud asjaõigusseaduse § 156 (Juurdepääs avalikult kasutatavale teele) alusel. Samas on juurdepääsu osas samuti olemas samade poolte vahel toimunud kohtuvaidluses tehtud kehtiv kohtuotsus. Kohtu seisukohad: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalide kohaselt (lähtudes haldusasja 3-08-2437 toimikust) on kaebaja varasemalt halduskohtus vaidlustanud Taheva Vallavalitsus haldusakte ja toimingut. Kaebaja Ago Sarapu on vaidlustanud nimetatud haldusasjas Taheva Vallavalitsuse korraldust nr. 84 08.09.2008 „Maa ostueesõigusega erastamine“ , millega on antud nõusolek 19,91 ha maa ostueesõigusega erastamiseks Otu Jallaile kuuluva ehitise juurde asukohaga Valga maakond Taheva vald Laanemetsa küla. Korralduses on märgitud, et erastatav maa oli
- aasta seisuga Kuussaare 18 talu maa (kinnistu nr. 4830), millest kuulub maa ostueesõigusega erastamisele 19,91 ha. Maaüksuse nimeks on ehitise omanik soovinud - Saare. Jõustunud kohtulahendiga on jäetud kaebus rahuldamata ning kaevatav korraldus jõusse. Kaebaja on varasemalt vaidlustanud Taheva Vallavalitsuse toimingut, mis seisnes Kuussaare tagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku tegemises 29.11.2006 (haldusasi 3-07-696). A. Sarapu poolt väidetav piiride kulgemise ettepaneku õigusvastasus seisnes selles, et O. Jallaile 26.07.1993 väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks endise Kuussaare talu asukohas on õigusvastaselt väljastatud, mistõttu on see õigustühine ja sellest tingituna on talle maa ostueesõigusega erastamine samuti õigusvastane ning rikub A. Sarapu kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi saada tagasi maad. Halduskohus on leidnud haldusasjas nr 3-07-696, et on tõendatud O. Jallaile kuuluva elamu püstitamine õiguslikul alusel, sest maakasutusõiguse ja ehitusloa olemasolu ning ehitusloa ja püstitatud ehitise õiguspärasus on eelnevalt tuvastatud Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsusega nr 3-59/2003, Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2003 otsusega nr 2-3-210/2003, Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsusega nr 3-63/2001 ja viimati on ehitusloa seaduspärasusele osundatud ka Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2006 otsuses nr 3-05-1010, milles on A.Sarapu vaidlustanud Taheva Vallavalkitsuse poolt väljastatud piiride kulgemise ettepanekut . HKMS § 17 lg 1 kohaselt on kohus varasemate jõustunud kohtulahendite motiivides tuvastatud asjaolusid hinnanud kogumis teiste tõenditega. Kohtud on A. Sarapu, O. Jallai ja Taheva Vallavalitsuse vahelistes kohtuvaidlustes jõustunud kohtulahendites korduvalt tuvastanud nii maakasutusõiguse andmise, ehitusloa väljastamise kui ka elamu püstitamisega seonduvaid asjaolusid nii eraldi kui kogumis ning antud asjas ei ole selle kohta esitatud täiendavaid tõendeid, mis annaksid aluse asuda teisele seisukohale, kui varasemates lahendites. Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsuse nr 3-63/01 põhjenduses on kohus leidnud, et maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 6 lg 32 ei määratle elamu mõistet MaaRS tähenduses mitte ainult lõpetatud elamute puhul, vaid kõikide hoonete puhul. Seega ei ole MaaRS § 6 lg 32 seadnud lõpetamata elamute omanikke, kelleks on ka O. Jallai, halvemasse olukorda kui teisi elamute omanikke. MaaRS § 6 lg 32 kohaselt on O. Jallail õigus maad erastada MaaRS § 9 lg 2 alusel, kuna projekti järgi on tegemist elamuga, ehitis vastab planeerimis- ja ehitusseaduse § 38 lg 2 tunnustele, s. t tegemist on maaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitisega. Kohtuotsust ei vaidlustatud ja see jõustus 30.04.
- Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsuse nr 3-59/2003 resolutsioonis leidis kohus, et O. Jallai poolt endise Kuussaare talu maale ehitatud, antud hetkel pooleli olev ehitis, on püstitatud õiguslikul alusel ja kuulub omandiõiguse alusel O. Jallaile, mistõttu on O. Jallail õigus taotleda maa erastamist elamu omanikuna. Samas on sätestatud, et Valga rajooni RSN Täitevkomitee 22.04.1986 otsusest nr. 129 ja 27.11.1986 välja antud maa looduses eraldamise aktist nähtub, et O.Jallaile eraldatud maal asus vare ning maa eraldati elamu ehitamiseks ja 22.02.1988 on Valga Rajooni Arhitektuurikomisjon kooskõlastanud eramu ümberehitusprojekti ning 26.07.1993 on väljastatud ehitusluba nr. M-26/
- Käeolevas asjas on kaebaja toonud välja taas ehitusloa probleemi ning nõudnud ehitusloa originaali esitamist. Kohus ei ole pidanud ehitusloa originaali väljanõudmist vajalikuks, kuna see ei ole käesoleva asja vaidlusesemeks. Eelnevate jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud ehitusloa M-26/51 olemasolu ja selle kehtivus, ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus ja maakasutusõigus ning tuvastatud on ostueesõigusega erastatava maa kulgemise piirid, mistõttu on tuvastatud, et Otu Jallail on igal juhul õigus erastada maad Maareformi seaduse § 22 lg 1 alusel. Maavanema 19.11.2009 korralduse nr 464 vastu võtmisel on maavanem lähtunud Taheva Vallavalitsuse 08.09.2008 korraldusest nr 84, maareformi seaduse paragrahvidest 20-23 ja maa ostueesõigusega erastamise korras sätestatust ning aluseks on võetud Tartu Halduskohtu 07.09.
- a otsus haldusasjas nr 3-07-696 (jõustunud Riigikohtu määrusega 28.01.2008) ja Tartu Halduskohtu 20.02.
- a otsus haldusasjas nr 3-08-2437 (jõustunud Riigikohtu määrusega 14.09.2009). Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et taotlus maavanema 19.11.
- a korralduse nr 464 tühistamiseks on ilmselgelt põhjendamatu, kuna nimetatud korraldusega ei ole rikutud kaebaja õigusi ega piiratud tema vabadusi, korraldus ei sisalda ühtegi uut asjaolu erastamise õigusliku aluse, maa suuruse ja asukoha ning juurdepääsu küsimuses, mis oleks kaebajale teadmata ning annaks aluse asuda maa ostueesõigusega erastamise suhtes teisele seisukohale. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS õ 26 lg 1 p.
- Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks