KO H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2010 Rapla, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-06-15567 Tsiviilasi M

) 44 lg.

1. Laps sündis
2. jaanuaril 1993.a. ja

§ 130lg.

1 kohaselt ei oma

tagasiulatuvat jõudu, kui rakendussätetest ei tulene teisiti.

§ 135lg.

1 kohaselt tuvastatakse

sätete alusel ainult isast põlvnemine, kui laps on sündinud või eostatud enne 01.jaanuari 1995.a. Kui hagi aegumise tähtaeg on enne 01.jaanuari 1995.a. lõppenud, siis kohaldatakse

§ 139lg.

1 alusel varem kehtinud aegumistähtaega. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda APK §-st 61. Lapse sünnitunnistus on välja antud poolte ühise avalduse alusel 26.veebruaril 1993.a. ja sellest ajast pidi VM teadma, et ta on kantud sünniakti lapse isana. Tähtaeg kande vaidlustamiseks lõppes seega hiljemalt 26.veebruaril 1994.a. Kostja (vastuhagi esitaja) ei nõustu hageja taotlusega ja leiab, et kuigi laps sündis enne

-i jõustumist, on alus isa kande vaidlustamiseks tekkinud

-i kehtivuse ajal.

§ 135

käsitleb isast põlvnemise tuvastamist ja ei ole alust teha järeldust, et kehtiva

-i alusel saab tuvastada ainult isast põlvemist, mitte aga vaidlustada vanema kohta tehtud kannet. Vaheotsuse vastuhagi osas saaks teha alles pärast DNA ekspertiisi läbiviimist. Kohtu seisukoht Vastuhagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata ja teha selleks TsMS § 449 lg. 3 kohane vaheotsus, sest hageja on taotlenud nõude aegumise kohaldamist. TsÜS § 143 alusel kohaldab kohus niisugusel juhul aegumist. Kuni 31.detsembrini 1994.a. kehtinud APK § 61 kohaselt võis sünniakti isana kantud isik vaidlustada tehtud kannet ühe aasta jooksul arvates päevast, mil ta sai kande tegemisest teada või pidi teada saama. Lapse sünniakt on koostatud ja sünnitunnistus välja antud 26.veebruaril 1993.a. Pooled olid 02. juulist 1992.a. abielus ja vaidlust lapse sünniakti isa kohta kande tegemisest teadasaamise aja üle ei ole. Seega tuleb asuda seisukohal, et tähtaeg sünniakti kande vaidlustamiseks lõppes 26.veebruaril 1994.a. Hagi aegumise tähtaeg oli lõppenud enne 01.jaanuari 1995.a. s.o.

-i jõustumist ja seepärast tuleb

§ 139lg.

1 alusel kohaldada varem kehtinud APK §-s 61 ette nähtud aegumistähtaega. Asja lahendamisel ei ole määrav, et alus isa kande vaidlustamiseks on tekkinud pärast 01.jaanuari 1995.a., sest

§ 135lg.

1 kohaselt tuvastatakse

-i sätete alusel ainult enne 01.jaanuari 1995.a. sündinud või eostatud lapse põlvnemine. Kohus ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et

§ 135lg.

1 kohaselt tuleb

-i sätteid (s.h. hagi esitamise tähtaega ettenägevat) kohaldada ka enne 01.jaanuari 1995.a. sündinud lapse sünniakti kande vaidlustamisel.

§ 130lg.

1 kohaselt ei oma

üldjuhul tagasiulatuvat jõudu. Ühe erandi teeb § 135 lg. 1 isast põlvnemise tuvastamise osas, kuid sünniakti kande vaidlustamise osas niisugune säte puudub. Seepärast kuulub hagi lahendamisele varem kehtinud seaduse alusel, millest tulenevalt on hagi aegunud. Asja lahendamisel ei saa lähtuda asjaolust, et kostja kahtlused oma isaduse osas võivad olla põhjendatud ja et sisulisi vastuväiteid ei ole hageja vastuhagile esitanud. Kostja oli

1. jaanuarist kuni
2. maini 1992.a. vahistatud ja viibis vanglas. Laps sündis xx.xxxxxxxxl xxxx.a. Ida-Tallinna Keskhaigla teatise kohaselt oli tegemist ajalise sünnitusega
3. rasedusnädalal. Hageja on piirdunud vaid üldise väitega, et kostja on lapse isa ja sünniakti kanne on õige. Samuti kinnitab hageja, et kostja on vanglasoleku ajal lühiajalisi puhkusi ja ennetähtaegset vabastamist taotledes nimetanud, et tal on väike laps. TsMS § 449 lg. 3 kohaselt jääb kohtuotsus aegumise kohaldamise kohta vastuhagi osas lõppotsuseks ja hagi edasist menetlemist enam ei toimu. TsMS § 164 lg. 1 kohaselt tuleb kummagi poole menetluskulud jätta poolte endi kanda. Indrek Saar Kohtunik