lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning lg 3 järgi on kohustus täidetud kohaselt siis, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal ja kohas.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Pooled ei vaidle selle üle, et 1) nende vahel on 13.05.2005.a. sõlmitud laenulepingu , mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu summas 200 000 krooni, et 2) 30.07.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu Lisa, millega sai kostja hagejalt täiendavat laenu 295 000 krooni ning et 3) kostja sai laenu majanduskutsetegevuses. Seega on poolte vahel sõlmitud
krediidileping, kuna laenuks anti raha. Esitatud laenulepingust nähtub, et laenult tuleb tasuda intressi vastavalt lepingu p. 6 ning et laenusaaja e. kostja kohustus tasuma igakuiselt hagejale intressi ja tagastama igakuiselt laenu ositi vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (graafik- lepingu lisa 2, t lk 29, 31). Seega on pooltel kokkulepe ka laenu ja intressi igakuise tasumise kohustuses ning et laenult tuleb maksta intressi, mis on kooskõlas
Lepingu Lisa 2 järgi leppisid pooled kokku laenu tagastamise tähtajas 15.08.2022.a. Kohtule esitatud laenulepingu maksegraafikust nähtub, et selles on täpselt määratletud nii intressi kui laenuosa suurus kuude lõikes ja graafiku kohaselt pidi kostja tasuma 15.12.2008.a. laenu osaliselt 855,65 krooni, 15.01.99 876,77 krooni jne vastavalt graafikus märgitule (t lk 32) kuni 15.10.2010.a. kokku summas 10 134,16 krooni ning intressi 15.12.2008.a. 5 612,62 krooni, 15.01.99.a. 5 602 krooni jne. kuni 15.10.2010.a. kokku 61 138,31 krooni. Seega on maksegraafikus selgelt määratletud ühes tulbas tasumisele kuuluva intressi suurus ja järgmises tulbas laenuosa suurus ning need tuli kostjal tasuda iga kuu 15.kuupäevaks ning hagetav intress ja laenuosa ongi vastaval perioodil tasumisele kuuluvate vastavate maksete liitmise tulem e. summa. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väited, et intressi suurus ja 2
lg 1, 3 järgi ning seega on kostja oma kohustust rikkunud
tähenduses.
lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist Eeltoodu alusel võib hageja nõuda kostjalt märgitud perioodil tasumata laenuosa tagastamist ja intressi tasumist kooskõlas
Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt sissenõutavaks muutunud võlgnetavat laenuosa 10 143,16 krooni ja intressi maksmist 61 132,31 krooni ja märgitu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja leidis, et viivis on liiga suur, st 1% päevas on liiga suur võrreldes seadusjärgse viivisega ja et leppetrahv on liiga suur.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda § 101 lg 1 p 6 alusel viivist. Selle üle vaidlus puudub, et kostja on pole hagetavat laenu siianui tagasi maksnud, seega on kostja
järgi kohustust rikkunud, olles viivituses.
lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohustuse rikkumise korral viivist ning viivise määr on § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas ning § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepingus on kokkulepitud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, siis loetakse viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Eeltoodust järeldub, et võlasulandaja võib nõuda võlgnikult lepingus kokkulepitud viivist, mis võibki olla suurem kui seadusjärgne viivis. Seega on hagejal õigus kooskõlas lepingu p 9.1 ja
Kostja leidis, et viivist ja leppetrahvi tuleks vähendada, kuna hageja saab kasu intressidest. Lepingus on pooled kokku leppinud, et hageja võib kostjalt nõuda leppetrahvi 12 000 krooni siis, kui kostja on võlgnevuses üle 30 päeva graafikujärgse laenu tagastamisega vastavalt lepingu p 5.3 järgi ja p 6.4 intressi maksmisega viivitamise korral üle 30 päeva samuti trahvi 12 000 krooni
lg 8 järgi võib kohustatud isiku taotleda viivise vähendamist
alusel ning
162 lg 1 alusel saab võlgniku taotluse alusel kohus leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni siis, kui nõutav leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise poole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundist arvestades. Kostja ei ole majanduslikku olukorda ilmestavaid asjaolusid ja tõendeid esitanud vaatamata kohtu ettepanekule (t lk 79, 80 protokoll 10.05.2010). Hageja leidis, et leppetrahv ei ole suur ega riku kostja õigusi, kuna kostja on pikka aega rikkunud lepingut. Viidatud lepingu p 5.3 ja 6.4 nähtub, et hageja võib nõuda võlgnikult nii intressi kui laenuosa tagasimaksmisega viivitamise korral leppetrahvi 12 000 krooni (kummagagi viivitamise korral 12 000 krooni). Seega on viidatud leppetrahv oma olemuselt täiendav viivis, kuna seda võib eelkõige nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral. Kokku moodustab viivis ja leppetrahv 40263,27 krooni. 3
lg 8 ja § 162 lg 1 alusel saab intressilt makstavat ühekordset leppetrahvi vähendada vaid 6000 kroonile ja enamaks vähendamiseks puudub alus. TsMS § 367 võib esitada viivise nõude sellisena, et see mõisteke teiselt poolelt välja protsendina kuna põhinõude rahuldamiseni. Hageja palus viivise välja mõista 1% päevas kuni nõuda rahuldamiseni. Tegemist on lepingus kokkulepitud viivisega vastavalt VÕ § 113 lg 1 3. lausele Eeltoodu alusel on nõue viise väljamõistmiseks protsendina põhivõlast põhjendatud ja kooskõlas lepingu p 9.1 ning
Kooskõlas
aluse, § 76 lg 1,
MS § 367 mõistab kohus hageja taotluse alusel kostjalt välja viivise põhivõlalt 10134,16 krooni alates 28.10.2009, so hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni 1% päevas. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenu 10143,16 krooni, viivist ja leppetrahvi laenult kokku 10143,16 krooni ja alates 28.09.2009 viivist 1% päevas laenult 10143,16 krooni kuni selle tasumiseni ning intressi 61132,31 krooni ja intressilt trahvi 6000 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi kuulus osalisele rahuldamisele (hageja nõudis 111529,73 krooni, kohus rahuldas 87418,63 krooni, seega rahuldatud osa 78%). Kuna hagi kuulus osalisele rahuldamisele, jäävad menetluskulud 78% ulatuse kostja kanda. Hagihind on arvestades põhinõuet ja seda ületavaid kõrvalnõudeid vastavalt TsMS § 133 lg 1, 2 101395,58 krooni. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.