← Eesti

2-10-19781/10

Obsah (11)§ 116§ 124§ 120§ 127§ 134§ 135§ 136§ 174§ 172§ 195§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, avalduse sisu Menetlusosalised ja nende esindajad Ärakuulamise aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ha

§ 116

lg-s 2 sätestatud kohustusi oma laste suhtes jättes nad ilma vanemlikust hoolitsusest ja kasvatusest, nad ei ole toetanud lapsi materiaalselt ega suhelnud nendega. 08.12.2010 ärakuulamisel jäi avaldaja avalduse juurde, puudutatud isikud ja lastele määratud esindaja nõustusid avaldusega. Vastavalt

§ 116

lg 2 vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 124

sätestab, et isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda,

§ 120

lg 1 esimese lause kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning

§ 127

sätestab, et varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Kohus võib

§ 134lg 1 ja 3 kohaselt lapse heaolu ohustamise korral st.

kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi jms, piirata vanema isiku- või varahooldust või varahoolduse vanemalt täies ulatuses ära võtta.

§ 135

lg 2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

§ 136

lg 1 kohaselt üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Kohtule esitatud avalduse, kirjalike tõenditega ja ärakuulamisel antud puudutatud isikute seletustega on tõendatud, et alaealiste laste heaolu on ohus selletõttu, et nende ema kuritarvitab alkohoolsete jookidega jättes lapsed viimasel viiel aastal ilma hoolitsusest, kasvatamist, järelevalvest ja eluvajaduste katmisest (sh. toit, eluase, riided, tervishoid) ning isa kohta puuduvad andmed alates 1996 aastast, mistõttu on laste kasvatamiseks, nende isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks vajalik vanematelt ära võtta täies ulatuses isikuja varahooldusõigus ning seada laste üle eestkoste.

§-st 171 lg 1 tuleneb, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal määratakse laste kasvatamiseks, nende 2 isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks eestkostja. Kohus on esitatud kirjalike tõendite, Tallinna linna avalduse, lastele määratud esindaja arvamuse ja puudutatud isikute ärakuulamisel antud seletuste põhjal veendunud, et KM vastab

§ 174

lg 1-4 sätestatud eestkostjale esitatavatele nõuetele ja on isikuomaduste poolest sobiv täitma eeskostja ülesandeid.

§ 172kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal juhinduda perekonnaseaduses sätestatud ülesannetest. Tulenevalt

§ 195lg 1 p 4 ja Ts

MS § 557 lg 21 tuleb määrata lastele eestkostja kuni täisealiseks saamiseni.

§ 179

kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ning eestkostja küsib ja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. Võttes arvesse laste vanust tuleb TsMS § 557 lg 1 p 4 alusel lubada M S il ja Janek S il teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid eestkostja antud või nende endi tööga teenitud rahaliste vahendite ulatuses. Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.