Obsah (11)

§ 116§ 124§ 120§ 127§ 134§ 135§ 136§ 174§ 172§ 195§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, avalduse sisu Ärakuulamise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad Resolutsioon Edasiakebamise kord Harju Maakohu

§ 116

lg 2 vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 124

sätestab, et isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda,

§ 120

lg 1 esimese lause kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning

§ 127

sätestab, et varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Kohus võib

§ 134lg 1 ja 3 kohaselt lapse heaolu ohustamise korral st.

kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi jms, piirata vanema isiku- või varahooldust või varahoolduse vanemalt täies ulatuses ära võtta.

§ 135

lg 2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

§ 136

lg 1 kohaselt üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Kohtule esitatud avalduse, kirjalike tõenditega ja ärakuulamisel antud puudutatud isikute seletustega on tõendatud, et alaealiste laste heaolu on ohus selletõttu, et nende ema kuritarvitab alkohoolsete jookidega, on jätnud lapsed A Ma ning L ja RR viimasel kolmel aastal ilma hoolitsusest, kasvatamist, järelevalvest ja eluvajaduste katmisest (sh. toit, eluase, riided, tervishoid). Tal puuduvad 2 kindel elu- ja töökoht. AM ei ole pärast kooselu lõppemist I R ga kümne aasta jooksul osa võtnud lapse A Ma kasvatamisest ja ülalpidamisest ega tunne huvi oma alaealise lapse vastu. AR kuritarvitab alkohoolsete jookidega, tal puuduvad kindel elu- ja töökoht ning ta ei osale laste L ja RR ülalpidamises ega kasvatamises.

§-st 171 lg 1 tuleneb, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal määratakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks eestkostja. Kohus on esitatud kirjalike tõendite, Tallinna linna avalduse, lastele määratud esindaja arvamuse ja puudutatud isikute ärakuulamisel antud seletuste põhjal veendunud, et L Rvastab

§ 174

lg 1-4 sätestatud eestkostjale esitatavatele nõuetele ja on sobiv täitma eeskostja ülesandeid.

§ 172kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal juhinduda perekonnaseaduses sätestatud ülesannetest. Tulenevalt

§ 195lg 1 p 4 ja Ts

MS § 557 lg 21 tuleb määrata lastele eestkostja kuni täisealiseks saamiseni.

§ 179

kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ning eestkostja küsib ja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. Võttes arvesse laste vanust tuleb TsMS § 557 lg 1 p 4 alusel lubada neil teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid eestkostja antud või nende endi tööga teenitud rahaliste vahendite ulatuses. Kohtunik 3