3-08-2330/26

3-08-2330 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 04.september 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-2330 Haldusasi OÜ A kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 17.10.2008 maksuotsus nr 12-5/466; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud kohtukulud. Asja läbivaatamise kuupäev 02. juuli 2009 Menetlusosalised Kaebaja OÜ A esindajad juhatuse liige G. S ja I. R Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Maire Saare RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata OÜ A kaebus haldusasjas nr 3-08-2330. Edasikaebamise kord kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 04. septembril 2009. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 29.08.2008 koostas Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus kaebajale kontrollakti nr 12-3/215 äriühingus läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli kohta (tl 18-27). 30.09.2008 esitas OÜ A kontrollaktile eriarvamuse (tl 31-32). 17.10.2007 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12-5/466 tuleb kaebajal täiendavalt arvestada ja deklareerida käibemaksu 7 709 krooni, tulumaksu 283 191 krooni, sotsiaalmaksu 3 384 krooni, kogusummas 294 284 krooni (tl 27). 1 3-08-2330 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja on seisukohal, et kaebaja poolt osutatav teenus on erinev OÜ S poolt osutatavast teenusest, mille maksuhaldur võttis aluseks maksusumma arvutamisel. Ka juhul, kui lugeda vaidlusalune teenus tavaliseks vahendusteenuseks, on maksusumma määramine õigusvastane. Võrreldava hinna meetodi rakendamiseks ei ole maksuhaldur kasutanud usaldusväärseid andmeid. Kinnisvaraga tegelevate ettevõtete kodulehekülgedel olevat teavet ei saa lugeda usaldusväärseks, kuna tegemist ei ole tegelikult sooritatud tehingutega. Võrdlemisel ei ole lähtutud kõikidest Eestis tehtud tehingute keskmisest, vaid üksnes sarnastest tehingutest. Ei saa lähtuda eeldusest, et erinevates maakondades on vahendusteenuste hinnad ühesugused. Samuti tuleb vahendusteenuste hindamise arvestada, et need on erinevad olenevalt tehingu esemest. Samuti on teenuse hind tugevas seoses teenuse kvaliteediga. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et vahendusteenuse hinna tuvastas maksuhaldur ebaõigesti. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur analüüsinud kõiki tehingu, tehingupoolte ja keskkonna omadusi. Kaebaja selgituste kohaselt ei ole käesolevas asjas tegemist üksnes vahendusteenusega, kuna OÜ S osutas ka teisi teenuseid. Maksuhalduri hinnang vahendusteenusele kui tavapärasele maaklerteenusel on pealiskaudne, jättes arvestamata poolte selgitused ja faktilised asjaolud. Vahendusteenust tavapärases tähenduses osutas kaebajale K. A. OÜ S osutas kaebajale terviklikku teenust, mis sisaldas lisaks vahendusteenusele kinnisasja arendamist, ärinõustamist, administratiivülesandeid jms, andes olulise panuse projekti teostusesse sh ka Uuevälja maa sihtotstarbe muutmise osas esitatud ettepanek, mille tulemusena kinnistu võõrandamise hind tõusis. OÜ S juhatuse liige K. A omas kaebaja volitusi pangateenuste sooritamiseks. OÜ S osales läbirääkimistel, nõupidamistel ning oli vastutav kaebaja ees. OÜ S andis kaebajale laenu kinnistu soetamiseks ning sellega seotud tehingute tegemiseks, võttes endale täiendavad riskid. Projekti rahastamist, laenu andmist, kinnisvara vahendamist tuleks vaadelda koos ja üksteisega seotult nagu tegid seda tehingupooled. Samuti tuleb arvesta, et nende tehingute tulemusel teenis kaebaja olulist kasumit. Kaebaja hinnangul ei saa kaebuses toodud asjaolude tõttu kasutada käesoleval juhul võrreldava hinna meetodit, sest käsitletud tehingute puhul puudub võrdlemiseks võrreldavad tehingud. Õigem oleks kasutada jagatud kasumi meetodit, kus võetakse aluseks tehingupoolte panused, mida on võimalik kindlaks määrata tegevusanalüüsi abil. Maksuhalduri hinnangul oli kaebaja eesmärgiks antud juhul võtta OÜ-lt S varjatud kasum OÜst A välja. Oluline on siinjuures märkida, et kogu tulu mille OÜ S teenis, laenati tagasi kaebajale ning summad olid jätkuvalt kasutuses kaebaja ettevõtluses. Põhjendamatu on maksuhalduri poolt väljatoodud seos osaluse ja teenustasu suuruse vahel. Antud osade suuruse kokkulangevus oli pelgalt kokkusattumus. Oluline on märkida, et OÜ-l S on õigus saadavatele dividendidele, kaebaja poolt teenitud kasumist. Juhul, kui lähtuda sellest, et tegemist on varjatud kasumi jagamisega ning OÜ S saab hiljem kaebajalt dividende, oleks osaühingule kasumina väljamakstav summa ebaproportsionaalselt suur. Viide MKS § 84 ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest siirdehindade osas on olemas erisätted tulumaksuseaduses. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuotsus on motiveeritud ja seaduslik. Maksuhalduri hinnangul on kaebaja ja OÜ S vahel sõlmitud kokkulepe teenuse hinda puudutavas osas majanduslikult põhjendamata ning kaebaja on teenust ostnud turuväärtusest oluliselt kõrgema hinnaga. Tehingute turuväärtuse määramise alused ja seotud isikute vaheliste tehingute asjaolude täiendavad dokumenteerimise nõuded on sätestatud rahandusministri 10.11.2006 määrusega nr 53. 2 3-08-2330 Vastustaja hinnangul vastab vaidlusalune tehing VÕS §-s 658 tunnustele ning selle tegelik majanduslik sisu on maakleri teenuste osutamine ja lepingu eesmärgiks kaebajale kuuluva kinnistu müügi vahendamine. Maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel lähtunud üksnes internetis kättesaadavatel andmetele, vaid analüüsinud maksumenetluses kogutud tõendeid. Riigikohus oma otsuses on leidnud, et üldteadaolevalt on maakleri tasu 5% objekti müügihinnast. Vastustaja hinnangul ei nähtu kogutud tõenditest, et kaebaja poolt on saadud teenuse enneolematult kõrge kvaliteet. Samuti ei ole maaklerkonsultandi tasu suurust seatud sõltuvusse teatud kasumist või ajavahemikust. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega selle kohta, et erinevalt lepinguobjektist on vahendusteenuse hinnad oluliselt erinevad. Maksuhalduri uurimispõhimõte toimib koostoimes maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusega. Seega on mõeldav, et maksukohustuslane esitab kõik asjassepuutuvad ja teenusehinna vastavust turihinnale tõendavad dokumendid, põhjendamaks siirdehinna vastavust turuhinnale; tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid selle kohta, et OÜ S on kandnud kulutusi, võtnud lisakohustus või kandnud äririske. Leppetrahvi kokkulepe on koostatud peale Uuevälja kinnistu müügilepingu sõlmimist ning notariaalses müügilepingus sellele viidatud ei ole. Seega ei ole leppetrahvi kokkulepe ka vorminõuetest tulenevalt kehtiv. Samuti ei ole lepingus kokkulepitud kohustuste jagamises. Asjaolu, et leppetrahvi kokkulepe esitati alles kohtule, tekitab vastustajas kahtluse, et see on sõlmitud peale maksumenetlust. Poolte vahelises lepingus ei sisaldu ka projekti finantseerimisekohustust. Laenu andmine on iseseisev tehing ning OÜ S teenib sellest intressitulu. Kasumi teenimine ongi ettevõtluse eesmärk ning selle suurust ei saanud lepingu sõlmimise päeval olla aluseks vahendustasu suuruse määramisel. Kui kaebaja oleks tasunud maakleritasu tavahinnas, ei oleks hiljem tekkinud ka vajadust äritegevuseks laenuvõtmist ning intressitulude kandmist. Majanduslikult mõistlik on lepingu sõlmimisel leppida kokku maakleritasu protsentuaalselt. Kaebaja juhatuse liige ja K A sõlmisid 01.05.2007 töövõtulepingu, mille kohaselt tuli töövõtjal otsida uusi kinnistuid ja anda vajalikke konsultatsioone. Oluline on märkida, et Uuevälja kinnistu müügileping sõlmimisel osutas õigusabiteenust advokaadibüroo, seega oli OÜ S teenuse puhul tegemist dubleeriva teenusega. Järelikult ei saa rääkida terviklikust ja kvaliteetsest teenusest. Kusjuures õigusabi teenuse ostis kaebaja, mitte väidetava teenuse ostja. Samuti on kinnisvara vahendusteenus kaebaja üks tegevusvaldkondi ning saab eeldada, et seetõttu olid kaebajal ka vastaval alal tegutsemise kogemused. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja oleks pöördunud mõne maaklerfirma poole hinnapakkumise saamiseks endale parema kasumi teenimiseks. Väljamaksete tegelikku sisu ilmestab lepingu p 4, samuti lepingu p 5.1 ja 5.2. Vastustaja hinnangul on antud juhul tegemist varjatud kasumieraldisega, mis kuulub maksustamisele TuMS § 50 lg 5 alusel. Lepingu sõlmimisel oli tegemist juba ette kahjuliku lepinguga, mille alusel saab eeldada, et kaebaja tegevus oli teenuse osutaja kontrolli all. Jagatud kasumi meetodit kasutatakse juhul, kui puuduvad võrdluse läbiviimiseks sarnased tehingud. Eestis loetakse ebamõistlik kulu ettevõtte jaotatud kasumiks tulenevalt TuMS § 50. Kuna tehingu hinnangu andmisel lähtud maksuhaldur tehingu majanduslikust sisust, pidas maksuhaldur vajalikuks lisa viide MKS § 84 ka maksuotsusesse. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 20.11.2008 vastustaja 17.10.2007 haldusaktile. Kaebuse kohaselt sai kaebaja maksuotsuse kätte 21.10.2008 (tl 6 pöördel). Vastustaja kaebaja väiteid haldusakti kättesaamise kohta vaidlustanud ei ole.. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. 3 3-08-2330 Kaebaja on seisukohal, et tegemist ei olnud tavapärase maaklerlepinguga ja ainuüksi vahendusteenusega, vaid kinnistu osas äriprojekti teostamisega, mis sisaldas lisaks vahendusele ka erinevate teenuste osutamises, mida maksuhaldur ei ole maksuotsuse tegemisele arvestanud ( tl 7 pöördel, tl 8). Võlaõigusseaduse § 658 lg 1 järgi kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu) ning lähtudes antud paragrahvi lg 2 kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Lähtudes võlaõigusseaduse § 619, kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega saab maakleriga kokkuleppida tegutsemise erinevate teenuste osutamisel käsundiandja huvides koos vastava tasu maksmise kohustusega. Käsundusepinguga võetud kohustuse (ülesande) täitmine on eelduseks käsundisaajale tasu maksmisel. Kaebaja ja S OÜ vahel 02.04.2007 sõlmitud lepingu eesmärgiks on kindlaks määrata poolte õigused ja kohustused seoses Uuevälja kinnistu müügilepingu sõlmimise ja vahendamisega (tl 33). Lepingu kohaselt on leping sõlmitud käsundiandaja ja maakler-konsultandi vahel. Maaklerkonsultandi õigused ja kohustused on toodud lepingu p 3 ning tasumine toimub lepingu p 4 kohaselt peale lepingu täitmist esitatud arve alusel. Kaebuse kohaselt tagas kinnistu müügi hea hinnaga asjaolu, et detailplaneeringu läbiviimisel muudeti OÜ S soovitusel elamumaa ärimaaks. Kaebaja väidete ning tunnistajate K. A´i ja A. V ütluste kohaselt ei olnud K. A´i tegevus vaidlusaluse kinnistu osas detailplaneeringu läbiviimisel sarnane tavapärase kinnisvara maakleri tegevusega, vaid pigem tellija tegevusega. VÕS § 658 lg-s 1 sätestatud maaklerilepingu mõistest tulenevalt on maakleri kohustuseks vahendada käsundiandja lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutada lepingu sõlmimise võimalusele. Tulenevalt viidatud sättest ei kuulu detailplaneeringu läbiviimiseks tunnistajate poolt kohtuistungil kirjeldatud toimingud tavapäraste maakleri kohustuste hulka. Kuna lepingu kohaselt makstakse tasu alles seejärel, kui kokkulepitud teenus(

1. ed)on osutatud, peab kohtu hinnangul 02.04.2007 lepingu alusel OÜ S (K. A´
2. i)poolt väidetavalt osutatud teenuste liikide ja sisu hindamiseks olema kas sõlmitud lepingus ja/või lepingu täitmiseks sõlmitud lepingutes ja/või muudes poolte poolt koostatud dokumentides kajastud miinimumandmed osutatava(
3. te)teenus(t)e kohta. Lepingu punktist 3 tuleneb kinnistu müügiga maakler-konsultandile kohustus lepingu eesmärgi täitmiseks otsida kinnistule ostjaid, anda käsundiandjale teavet ning vajadusel korraldama kinnistu müügilepingu ettevalmistamist ja sõlmimist. Lepingu p 3.1.2 alusel on maakler-konsultandil õigus kinnistut reklaamida ja sõlmida lepingu täitmiseks koostöölepinguid kolmandate isikutega. Kaebaja ei ole asjas esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et on lepingu täitmiseks sõlminud koostöölepinguid kolmandate isikutega. OÜ S poolt on koostatud arve müügivahenduse ja müügikonsultatsiooni eest, tasumisele kuulub lepingus märgitud summa ning mingite muude teenuste kirjeldust ja summade arvestust arves ei kajastu (tl 56). Dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitasid kaebaja väiteid vaidlusaluse kinnistu osas poolte või OÜ S poolt äriprojekti koostamist ja/või teostamist ning lepingu eesmärgi saavutmiseks erinevate teenuste osutamist ja/või kokkulepete sõlmimist OÜ S poolt, asjas esitatud ei ole. 4 3-08-2330 Tunnistaja K. A´i ütluste kohaselt kanti 02.04.2007 sõlmitud lepingu täitmiseks ka täiendavaid kulusid, kuid antud kulud loeti OÜ S üldkuludeks. Kuigi VÕS § 628 lg 2 alusel on käsundisaajal õigus nõuda mõistlike kulud hüvitamist, ei peetud kulude osas eraldi arvestuse tegemist vajalikuks (tl 99). Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud käsundi täitmiseks vajalike kulude arvestust. Tunnistajate A. V ja K. A´i poolt kohtuistungil antud ütlused kinnitavad K. A´i aktiivset osalemist detailplaneeringu menetluses, kuid ei tõenda kohtu hinnangul kaebaja väiteid selle kohta, et K. A´i ja A. V poolt ütlustes kirjeldatud toimingud sooritati OÜ S poolt 02.04.2007 lepingu alusel ja selle täitmiseks ega kõrvalda kahtlust, et K. A´i poolt tunnistajate poolt kirjeldatud tegevuse aluseks oli A OÜ ja K. A´i vahel 01.05.2007 sõlmitud töövõtuleping, kus töövõtja kohustus otsima kinnistuid kinnisvara arenduseks ning andma konsultatsioone kinnisvara soetuseks (tl 55). Hinnates lepingu eesmärki ja sisu, lepingus toodud maakler-konsultandi õigusi ja kohustusi, ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et OÜ S osutas 02.04.2007 sõlmitud lepingu alusel lisaks vahendusele erinevaid teenuseid. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebaja ümberlükanud maksuhalduri väiteid ja hinnanguid vaidlusalusele lepingule kui maaklerlepingule. Kaebaja väidetel võttis S OÜ endale vaidlusalusest tehingust tulenevalt vastutuse müügitehingu lõpliku korraldamise eest ning kokkuleppe kohaselt kohustus S OÜ tasuma poole võimalikust leppetrahvist. Antud asjaolu oleks maksuhaldur pidanud maksuotsuse tegemisel arvestama. Kaebaja selgituste kohaselt tuli leppetrahvist esmakordselt juttu notari juures kinnistu võõrandamisel (tl 8 pöördel). Kohtule esitatud kaebusele on lisatud 30.05.2007 A OÜ ja S OÜ vahel sõlmitud leppetrahvi kokkulepe, mille kohaselt võtab S OÜ endale vastutuse kaebaja ees juhul, kui kaebajal tekib pärast Uuevälja kinnistu müümist kohustus maksta ostjale leppetrahvi (tl 35). 02.04.2007 müügivahenduse ja konsultatsioonilepingu p 6 on sätestatud poolte vastutus, mille p 6.2. järgi kohustub S OÜ lepingu tingimuste rikkumisel hüvitama kaebajale tekitatud kahju (tl 33 pöördel). Leppetrahvi maksmise kohustust ega selles osas täiendava kokkuleppe sõlmimist lepingust ei tulene. Poolte vahel 30.05.2007 sõlmitud leppetrahvi kokkuleppes ei ole viidatud 02.04.2007 lepingule. Seega ei olnud 02.04.2007 lepingu sõlmimisel ja maakler-konsultanditasu kindlaks määramisel läbirääkimiste objektiks maakler-konsultandil vastustus peale kinnistu müüki ning järelikult ei saanud lepingus märgitud tasu kujunemisel/kokkuleppimisel maakler-konsultandi tegevusega kaasneda võivad äririskid mingit rolli mängida. Eelpool käsitletud kokkulepet maksuhaldurile ei esitatud, mille tõttu on põhjendatud maksuhalduri kahtlused selle kohta, et antud kokkulepe sõlmiti pärast maksumenetlust. Maksuotsuses tuvastati, et 29.05.2007 notariaalselt sõlmitud Uuevälja kinnistu müügilepingus leppisid A OÜ ja ostja kokku, et kinnistu osas detailplaneeringu kehtestamata jätmisel kohustub A tasuma ostjale leppetrahvi (tl 15). Lähtudes eeltoodust olid kinnistu müügist tulenevaid äririskid kaebaja kanda. Seetõttu on alusetud kaebaja etteheited, et maksuhaldur pidi maksuotsuse tegemisel võtma arvesse S OÜ poolt 30.05.2007 kokkuleppega võetud äririske. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et 02.04.2007 lepinguga kokkulepitud maakleritasu 1 140 000 krooni, millele lisandub käibemaks, on arvestades kinnistu müügihinda 4 035 600 krooni, ebamõistlikult suur. Mõistlikkuse põhimõte võlasuhtes on sätestatud VÕS § 7 lg1, mille kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 2 tuleb mõistlikkuse hindamisel 5 3-08-2330 arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 29.08.2008 koostatud kontrollaktis asus maksuhaldur seisukohale, et maakleritasu leidmiseks tuleb võtta aluseks 5% tehinguväärtusest, viidates ka asjaolule, et maakleritasu on üldteadaolevat 5% tehinguväärtusest (tl 21). Kaebaja eriarvamuses ja kaebuses leiab, et tulenevat vaidluslause lepingu eripärast ei ole tegemist maaklerilepinguga ning seetõttu ei kuulu maakleritasu osas kohaldamisele 5% tehinguväärtusest. Maksuhaldur on maksuotsuses hinnanud kaebajale osutatud teenust ja selle eest makstud tasu, võrreldes seda tavapäraste maakleritasudega, arvestanud tavapärase praktikaga maakleritasu arvestamisel kinnistute ostu-müügi vahendamisel (tl 15 pöördel), tehingu poolte omavahelist seotust ning tasu eest saadud teenuseid (tl 14 pöördel, tl 15). Kaebaja ei vaidlustada, et maakleritasu on kinnistute vahendamisel on teadaolevalt 5 % tehinguväärtusest, kuid kaebaja väidetel ei saa kinnisvaraga tegelevate ettevõtete kodulehekülgedel olevat informatsiooni pidada usaldusväärseks, kuid samas ei ole kaebaja oma väiteid põhistanud ega täpsustanud, kust ja/või mil moel on võimalik hankida usaldusväärsemaid andmeid. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et maksuhalduri poolt tuvastatud maakleritasu 5 % objekti maksumusest on kohalikust tavalisest maakleritasust suurem või väiksem ega esitanud omapoolset maakleritasu arvestust. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja ümberlükanud maksuhalduri poolt maksuotsuses antud hinnangut maakleritasu mõistlikkusele vaidlusaluse lepingu osas. Kinnistu omanikul on alus eeldada, et maakler täidab endale lepinguga võetud kohustused parimal võimaliku viisil ning ainuüksi asjaoluga, et kinnistu omanik sai kinnistu müügiga olulise kasumi ei saa põhjendada tavapärasest oluliselt suurema maakleritasu maksmist. Makstes maaklerile tasu protsendina kinnistu müügihinnalt- mida kõrgem on kinnistu hind, seda suurem on maakleritasu - on sellega kohtu hinnangul tasustatud ka maakleri panus hea hinna saamisel kinnistu eest. Lähtudes eelpoolt tuvastatud asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest oli 02.04.2007 sõlmitud leping poolte vahel maaklerleping. Hinnates asjas esitatud tõendeid, ei leidnud tõendamist kaebaja väited antud lepingu alusel lepingu täitmiseks oluliste ja mahukate lisateenuste osutamine käsundisaaja poolt. Arvestades eeltoodut ei tuvastanud kohus asjaolusid, millest tulenevalt on käesoleval juhul mõistlik kohaldada tavalisest maakleritasust suuremat või väiksemat maakleritasu. Vaidlusaluse lepingu puhul moodustab maakleritasu 33,33% tehinguhinnast, mida saab pidada ebamõistlikult suureks maakleritasuks. Seega on põhjendatud vaidlusalusel juhul tavapärase maakleritasu kohaldamine. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lähtudes HMS § 55 lg 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Maksustamise õigusliku alusena viidatud MKS § 84 ja hinnatud tuvastatud asjaolude vastavust TuMS § 50 lg 4, lg 5, lg 6 (tl 16 pöördel, 17). MKS § 84 sätestab, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. TuMS § 50 alusel toimub tulumaksu maksmine dividendidelt ning muudelt kasumieraldistel. Viidatud paragrahvi lg 4 järgi on tulumaksu määramisel oluline tehtud tehingu väärtus. Vaidlustatud maksuotsuses on hinnatud otsuses käsitletud lepingu majanduslikku sisu ning seetõttu ei saa antud juhul asuda seisukohale, et viide MKS § 84 ei olnud asjakohane. Kaebuse sisust tulenevalt ei tekitanud viide MKS § 84 maksuotsuse adressaadile raskusi otsusest arusaamisel. 6 3-08-2330 Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis kinnitaksid kaebaja väited selle kohta, et maksuhaldur hindas ebaõigesti maksuotsuse käsitletud tehingud ning kasutas maksustamisel ebaõiget meetodit. Samuti ei tuvastanud kohus maksumenetluses selliseid menetluse- ja/või vorminõuete rikkumisi, mis võisid endaga kaasa tuua ebaõige otsuse. Kaebaja taotleb asjas kantud kohtukulude hüvitamist. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kohtukulud kaebaja kanda. Vastustaja taotlust kohtukulude hüvitamiseks ei esitanud. Annika Vendik Kohtunik 7