Obsah (7)

§ 130§ 8§ 40§ 96§ 136§ 120§ 1361

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 26. Jaanuar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-191 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikesk

) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõike 1 punktides 1-5¹ sätestatud täitetoimingud.

1. Taotleja on 29.04.2010 OÜ-le Nerelli (registrikood 10182746) koostanud maksuotsuse nr 12.2-3/9830-
2. Maksuhaldur kontrollis 26.11.2009 korralduse nr 12.2-3/9830-1 alusel OÜ Nerelli käibemaksu ja tulumaksu seaduse § 48-52 alusel tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 01.07.2007-31.07.
3. Hinnates kõiki kontrolli käigus kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses nähtub, et OÜ Nerelli on esitanud kontrollitava perioodi kohta käibedeklaratsioonides ja maksudeklaratsioonides valeandmeid, mistõttu riigieelarvesse tasumiseks arvestatud maksusummad ei vastanud raamatupidamise algdokumentide andmetele. Kontrollimise käigus tuvastati, et OÜ Nerelli kajastas maksustamisperioodidel 01.07.2007-31.07.2008 oma raamatupidamises Evtest Grupp OÜ, Tibonik OÜ ja Anatalg OÜ arveid. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et Evtest Grupp OÜ, Tibonik OÜ ja Anatalg OÜ raamatupidamises kajastatud arvete alusel ei ole tegelikkuses toimunud kauba ostmist või teenuse osutamist. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Nerelli ja OÜ Evtest Grupp vahel ei ole tehinguid deklareeritud mahus toimunud ning OÜ Nerelli ei ole arvete alusel OÜ-lt Evtest Grupp kaupu soetanud ning teenuseid saanud. Maksuhaldur analüüsis Evtest Grupp OÜ Swedbank’i arvelduskonto väljavõtet, millest nähtus, et äriühingu arvelduskontole laekunud summad võetakse samal päeval sularahas deebetkaardiga välja. Arvelduskontolt ei nähtu, et isik oleks teostanud majandustehinguid (töötasu väljamaksed, telefoniteenused, reklaamiteenused, rent, transporditeenused, tasumised teistele äriühingutele jmt), mis on iseloomulikud tavapärase majandustegevusega ettevõttele. Evtest Grupp OÜ-l puuduvad töötajad. Maksuhalduril olid kontrolli teostamise ajal menetluses äriühingud, kus kontrollitavate tehingute teiseks pooleks oli samuti Evtest Grupp OÜ. Analüüsides erinevatele äriühingutele väljastatud arveid, selgus, et arvetel märgitud väidetavalt osutatud teenuste olemus või müüdud kaupade nomenklatuur on sarnased vastava kontrollitava äriühingu tegevusvaldkonnaga. Maksuhaldur, analüüsinud Nerelli OÜ juhatuse liikme V. I.’i selgitusi ning äriühingu raamatupidamisdokumente, on jõudnud järeldusele, et arvetel kajastatud remonditeenust ei ole Nerelli OÜ-le osutatud, kuna väidetava remonditeenuse osutamise ajal on sama autoga osutatud teenust teisele äriühingule. Kauba soetamise kohta Evtest Grupp OÜ-lt ei ole Nerelli OÜ esitanud ühtegi teist dokumenti (saatedokumendid, kauba üleandmise-vastuvõtmise akt vmt), mis tõestaks tehingu toimumist. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Nerelli ja OÜ Tibonik vahel ei ole toimunud tehinguid deklareeritud mahus ning OÜ Nerelli ei ole arvete alusel teenuseid saanud. Tibonik OÜ vastava perioodi juhatuse liige, K. U., ei tea tehingute toimumisest midagi. Tibonik OÜ-l puudub reaalne majandustegevus. Maksuhaldur analüüsis AS-i Swedbank ja AS-i SEB Pank arvelduskontode väljavõtteid ning ilmnes, et äriühingu kontole laekunud summad võetakse koheselt pärast laekumist pangaautomaadi kaudu sularahas välja. Arvelduskontodelt ei nähtu, et isik oleks teostanud tavapäraseid majandustehinguid. Maksuhalduril olid kontrolli teostamise ajal menetluses äriühingud, kus kontrollitavate tehingute teiseks pooleks oli samuti Tibonik OÜ. Analüüsides erinevatele äriühingutele väljastatud arveid, selgus, et arvetel märgitud väidetavalt osutatud teenuste olemus või müüdud kaupade nomenklatuur on sarnased vastava kontrollitava äriühingu tegevusvaldkonnaga. Nerelli OÜ juhatuse liige ei oma teavet Tibonik OÜ esindaja kohta. V. I.’i 2 selgituste kohaselt leidis ta teenuse pakkuja oma sõbra kaudu. Maanteeameti andmetel puudusid Tibonik OÜ-l sõidukid. Maksuhalduril puuduvad andmed, et isik oleks teenuse pakkumiseks kasutanud mõne teise äriühingu omanduses olnud masinaid. Nerelli OÜ ei ole peale arvete esitanud teisi dokumente (tellimuslehed, transpordisaatelehed, töövõtulepingud vmt), mis tõestaksid tehingute toimumist. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Nerelli ja OÜ Anatalg vahel ei ole toimunud tehinguid deklareeritud mahus ning OÜ Nerelli ei ole arvete alusel teenuseid saanud. OÜ Anatalg vastava perioodi juhatuse liige, Gleb Borodinski ei tea tehingute toimumisest midagi. OÜ-l Anatalg puudub reaalne majandustegevus. Analüüsides OÜ Anatalg AS-is Swedbank asuval arvelduskontol toimunud liikumisi, ilmnes, et äriühingu arvelduskontole laekunud summad võetakse samal päeval pangaautomaadi kaudu sularahas välja. Arvelduskontolt ei nähtu majandustehingute, mis on iseloomulik tavapärase majandustegevusega ettevõttele, tegemine. Arvelduskontolt nähtuvad vaid laekumised erinevatelt äriühingutelt, mis on samal päeval sularahas välja võetud. Kulutuste tegemist ei nähtu. OÜ-l Anatalg puuduvad töötajad. OÜ Nerelli juhatuse liige ei oma teavet OÜ Anatalg esindaja kohta. V. I.’i sõnul tehti tehingud J.i või J.u nimelise meesterahvaga, kelle leidis internetiportaali vahendusel, kuid alates 14.05.2007 on Äriregistri andmetel OÜ Anatalg ainus juhatuse liige Gleb Brodinski. 08.05.2008 arve nr 0808/05 tööde vastuvõtmise aktist nr 934 selgus, et aktile on alla kirjutanud Gleb Brodinski ja V. I., seega on V. I.’i antud selgitused vastuolus esitatud dokumentidega. Nerelli OÜ ei esitanud maksuhaldurile arvete koostamise aluseks olnud täiendavaid alusdokumente, samuti ei esitatud kolme arvet, mille alusel arvati maha sisendkäibemaksu.
4. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et OÜ Nerelli on teadlikult nii sisendkäibemaksu mahaarvamisel kui ka ettevõtluskuluna kajastanud oma raamatupidamises OÜ Evtest Grupp, OÜ Tibonik ja OÜ Anatalg poolt tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest esitatud arveid ning teinud väljamakseid eelpool nimetatud pangakontodele tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest. Nerelli OÜ on soetanud eelpoolnimetatud arved, kajastanud need oma maksuarvestuses, eesmärgiga alusetult suurendada sisendkäibemaksu mahaarvamist, mille tulemusel on riigieelarvesse laekunud vähem käibemaksu ning jättes nende fiktiivsete arvete alusel tehtud väljamaksed kajastamata tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides, vähendades tulumaksukohustust. Lisaks eelpool nimetatud fiktiivsete arvete kasutamisele, on OÜ Nerelli oma maksuarvestuses kajastanud AS-i Bedger poolt tegelikkuses eraisikutele müüdud kütuse sularahaarveid või AS Betker rekvisiitidega fiktiivseid arveid. OÜ Nerelli on AS-ilt Petkam ja AS-ilt Olerex ostetud kütuselt arvestatud sisendkäibemaksu maha arvanud topelt ning 31.01.2008 koostatud avansiaruande alusel on 373,72 kr asemel sisendkäibemaksuna deklareerinud 3 373,77 kr. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Nerelli juhatuse liikmeteks perioodil 01.07.2007-31.07.2008 olid V. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja A. I. (sündinud xx.xx.xxxx). Maksuotsusega nr 12.2-3/9830-15 määrati OÜ-le Nerelli tasumiseks 442 732 krooni (28 295,73 eurot), s.h:
5. käibemaks 211 062 krooni (13 489,32 eurot);
6. tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 231 670 krooni (14 806,41 eurot); Taotleja kinnitab, et maksuotsusega on tuvastatud, et V. I. esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid ning pani toime rikkumisi, mis põhjustasid äriühingu majanduslikud raskused ning maksuvõlga. Riigikohus on oma lahendis 3-3-1-62-06 sedastanud, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik. Harju Maakohtu 17.11.2010.a määrusega võeti menetlusse OÜ Nerelli pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat M. P.. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 3 Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust ja Ehitisregistrist ei oma OÜ Nerelli registervara. Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi andmete alusel omab isik
7. a auto ja mootorratta haagist xxxxxxx. OÜ Nerelli varast ei jätku maksuhalduri nõude rahuldamiseks. 5.

§ 8

lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 96

lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.

§ 96

lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Taotleja on algatanud V. I.’i ja A. I.’i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isikute vastu, tasuda OÜ Nerelli maksuotsusest tulenev maksuvõlg, mis moodustab kokku 28 295,73 eurot (442 732 krooni). V. I. ja A. I. on OÜ Nerelli juhatuse liikmetena toime pannud rikkumisi, mille eesmärgiks oli osutamata teenuste ja soetamata kaupade kohta vormistatud arvete kajastamisega OÜ Nerelli raamatupidamises vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia ettevõtlusest välja raha tulumaksu maksmata. Arvestades V. I.’i ja A. I.’i varasemat käitumist on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on V. I.’i omanduses registriosa nr 17042301, elamumaa Tallinna linn, Xxxxxx tn xx-xx üldpinnaga 79,3 m2. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad. Kinnistule on seatud hüpoteegid AS Sampo Pank kasuks summas 225 000, 100 000 ja 137 000 krooni. Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi andmete kohaselt on V. I.’i omandis sõiduauto Fiat Bravo 1999, registreerimisnumbriga xxxxxx. Sõiduautol puuduvad keelumärked. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi ning Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi andmete kohaselt ei oma A. I. (sündinud xx.xx.xxxx) registervara. Ülaltoodu alusel ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui V. I. ja/või A. I. on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 28 295,73 eurot ja valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. 4 KOHTU SEISUKOHT 6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 29 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel halduskohtunik annab ja pikendab loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 29 lg 4 kohaselt vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma viivituseta ja kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel (HKMS § 29 lg 3).

§ 1361

maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist ette ei näe. Haldustoiminguks loa andmine toimub kiireloomuliselt ja seega mingil määral piiratud informatsiooni tingimustes.

1. Kohus, kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud, mille kohta on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohus, analüüsinud esitatud taotluse põhjendatust ning tuginedes varasemale Tallinna Ringkonnakohtu praktikale, on seisukohal, et taotluses esitatud põhistuse ja faktiväidete alusel on taotlus põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatust andmetest nähtub, et OÜ Nerelli on teadlikult nii sisendkäibemaksu mahaarvamisel kui ka ettevõtluskuluna kajastanud oma raamatupidamises OÜ Evtest Grupp, OÜ Tibonik ja OÜ Anatalg poolt tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest esitatud arveid ning teinud väljamakseid eelpool nimetatud pangakontodele tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest. Nerelli OÜ on soetanud eelpoolnimetatud arved, kajastanud need oma maksuarvestuses, eesmärgiga alusetult suurendada sisendkäibemaksu mahaarvamist, mille tulemusel on riigieelarvesse laekunud vähem käibemaksu ning jättes nende fiktiivsete arvete alusel tehtud väljamaksed kajastamata tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides, vähendades tulumaksukohustust. OÜ Nerelli oma maksuarvestuses kajastanud AS-i Bedger poolt tegelikkuses eraisikutele müüdud kütuse sularahaarveid või AS Betker rekvisiitidega fiktiivseid arveid. OÜ Nerelli on AS-ilt Petkam ja ASilt Olerex ostetud kütuselt arvestatud sisendkäibemaksu maha arvanud topelt ning 31.01.2008 koostatud avansiaruande alusel on 373,72 krooni asemel sisendkäibemaksuna deklareerinud 3 373,77 krooni. OÜ Nerelli juhatuse liikmeteks perioodil 01.07.2007-31.07.2008.a olid V. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja A. I. (sündinud xx.xx.xxxx). Maksuotsusega nr 12.2-3/9830-15 määrati OÜ-le Nerelli tasumiseks 442 732 krooni (28 295,73 eurot). Maksuhalduri kinnitusel maksuotsusega on tuvastatud, et V. I. esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid ning pani toime rikkumisi, mis põhjustasid äriühingu majanduslikud raskused ning maksuvõlga. Kinnistusraamatu ja Ehitisregistri andmetel ei oma OÜ Nerelli registervara. Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi andmetel omab isik 1982.a auto ja mootorratta haagist MAZ
2. Eeltoodust nähtub, et OÜ Nerelli varast ei jätku maksuhalduri nõude rahuldamiseks. Maksuhaldur on algatanud V. I.’i ja A. I.’i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isikute vastu, tasuda OÜ Nerelli maksuotsusest tulenev maksuvõlg, mis moodustab kokku 28 295,73 eurot (442 732 krooni). Taotluses esitatud andmete põhjal nõustub kohus taotlejaga selles, et V. I. ja A. I. on OÜ Nerelli juhatuse liikmetena toime pannud rikkumisi, mille eesmärgiks oli osutamata teenuste ja soetamata kaupade kohta vormistatud arvete kajastamisega OÜ Nerelli raamatupidamises vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia ettevõtlusest välja raha tulumaksu maksmata. Arvestades V. I.’i ja A. I.’i varasemat käitumist on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et 5 haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib isik hilisema sundtäitmise vältimiseks asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes vastutusotsuses toodud maksusumma sissenõudmise võimatuks. Seega leiab kohus, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Neil asjaoludel ja motiividel, kuivõrd A. I.’il puudub registervara, on PMTK taotlus loa saamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks V. I.’ile kuuluvale kinnisasjale ja käsutamise keelumärke seadmiseks V. I.’ile kuuluvale sõidukile põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hurma Kiviloo Kohtunik 6