) § 45 lõike 1 ja Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 7 lõike 1 punkti 8 kohaselt kuulub WC kambri sisustusse, mille tõttu hõlmas vastustaja poolt 15.04.2010. a teostatud kambri nr 3076 läbiotsimine õiguspäraselt ka WC-d. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi. Kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus peab kohut veenma, et ebameeldivused, mida kinnipeetav pidi taluma seoses läbiotsimistega, ületavad piiri, mis eristab läbiotsimisega kaasnevaid ebamugavusi piinavast, julmast või väärikust alandavast kohtlemisest. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul taolisis asjaolusid tõendatud ei ole. Kaebuse ja kaebaja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt andsid läbiotsimise teostajad kambrisse sisenemisel kaebajale korralduse kambrist väljumiseks. Kinnipeetaval ei ole õigust viibida oma eluruumi läbiotsimise juures. Kaebuses tunnistab kaebaja (tl 3), et selle asemel, et täita korraldust, püüdis ta WC ust sulgeda. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudus selliseks tegevuseks õiguslik alus, kuna vastustajal oli läbiotsimise teostamiseks õiguslik alus (
Kaebuse ja kaebaja poolt kohtuistungil antud seletusega on tõendatud, et selle asemel, et asuda täitma temale antud seaduslikku korraldust, astus kaebaja vanglaametnikega diskussiooni korralduse õiguspärasuse üle. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudus selleks õiguslik alus. Vanglaametnike P.-K. Küüsveki (tl 16) ja O. Surva (tl 17) seletustega on tõendatud, et WC uks avati 15-20 cm uksepiidast. Kuna läbiotsimiste eesmärgiks on üldjuhul leida ja ära võtta keelatud ese või aine, siis ei loe kohus seda kaebaja privaatsuse rikkumiseks. Läbiotsimist teostasid kaebajaga samast soost isikud (
Kohus suhtub kriitiliselt kaebaja väitesse, et vanglaametnike korralduste kohene mittetäitmine oli tingitud kaebaja terviseprobleemidest, kuna O. Surva seletusega on tõendatud, et WC kasutamise ajal kaebaja hoopis suitsetas ja solvas ametnikke venekeelsete ebatsensuursete väljenditega. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja poolse korralduse täitmise 2 viibimise põhjustasid terviseprobleemidest tingitud toimingud. Kaebaja inimväärikust ei ole alandatud sellega, et ta pidi ametnike ees viibima alasti. Vanglaametnike seletuste kohaselt oli kaebajal seljas vangla riietus. Kaebaja väidab, et ta oli palja ülakehaga. Sõltumata sellest, ka kaebaja oli palja ülakehaga või mitte, ei muuda see asjaolu läbiotsimise teostamist õigusvastaseks. Kuna läbiotsimist teostati kell 9.30, siis ei saa vastustaja ametnikud olla vastutavad selle eest, kui kaebaja ise väidetavalt otsustas olla kambris palja ülakehaga. See sai olla ainult kaebaja enda valikuks, kuna kinnipeetavana peab ta olema teadlik, et vastustaja ametnikud võivad iga hetk tulla teostama kambrisse läbiotsimist. Eluruumi läbiotsimisest ei ole vaja kinnipeetavale aga eelnevalt teatada.
lõige 1 annab vastustajale õigusliku aluse nii plaaniliste kui plaaniväliste läbiotsimiste teostamiseks, mille tõttu ei ole vastustaja toiming õigusvastane ka seetõttu, et läbiotsimist teostati kolmel päeval järjest. Kohus loeb legaalseks vastustaja põhjenduse kambrites mitmel järjestikusel päeval läbiotsimiste teostamise vajalikkuse kohta. 15.04.2010. a aktiga nr 577 (tl 21) on tõendatud, et kaebaja kambri läbiotsimine oli eesmärgipärane, kuna läbiotsimise käigus avastati WC riiuli pealt katkine taskupeegel, mis hävitati (
Seega ei ole vastustaja kaebajale põhjustanud rohkem ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega (
Käesolev kohtuasi erineb haldusasjast nr 3-09-627, sest käesolevas asjas ei ole läbiviidud kinnipeetava täielikku läbiotsimist, vaid teostati kambri läbiotsimist. Seega ei saa kaebus ka sel alusel kuuluda rahuldamisele. Vastustaja toiming oli proportsionaalne ja vajalik, et tagada julgeolek vanglas. Kaebaja on soovinud toimingu õigusvastasust põhistada kambrikaaslase Dmitri Majaki ütlustega. Kuna kehtiva õiguse kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust viibida kambri läbiotsimise juures ja asjas kogutud tõendite kohaselt täitis Majak koheselt ametnike korralduse kambrist väljumiseks, siis ei saa D. Majaki ütlused tõendada kaebaja väiteid, kuna asjas kogutud tõendite kohaselt said vastustaja ametnikud asuda läbiotsimist teostama rohkem kui 10 minutit pärast seda, kui nad olid kaebaja kambrisse sisenenud. 6. Neil asjaoludel jätab kohus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel kaebuse rahuldamata. 7. HKMS § 92 lõike 1 alusel peaks kaebaja kandma enda ja vastustaja poolt kantud menetluskulud, kuna aga vastustaja vastavat taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.