Obsah (6)

§ 206§ 202§ 203§ 204§ 179§ 172

2-10-43769 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-43769 Tsiviilasi Narva linna avaldus täisealisel

§ 206

lg 1); - teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (

§ 206

lg 2); - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (

§ 202

, § 184); - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 20. detsembril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud 1/4 2-10-43769 kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (

§ 202

, § 194 lg 2); - teatama kohtule oma elukoha muutusest (

§ 202, § 193 lg 1).

1. Lugeda K Ž valimisõiguse osas teovõimetuks ning hääleõiguse kaotanuks.
2. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.
3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest (TsMS § 531 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Narva linn esitas 09.09.2010.a Viru Maakohtule avalduse K Ž eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on K Ž lamav haige vegetatiivses seisundis. Arstide prognoos paranemisele on kahtlane. K Ž viibib ravil SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla osakonnas alates 10.04.2010.a. Käesoleval ajal otsustatakse ravivajadus Saksamaal. Vegetatiivne seisund põhjendab K Ž psüühikahäire, mis väljendub selles, et isik täiesti kaotas tunnetusliku funktsiooni, mis eeldab, et isik ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Avaldaja on seisukohal, et on põhjendatud K Ž eestkostja määramine ning lähtudes K Ž seisundist peab tema eestkostja ülesanneteks olema kõikide tehingute tegemine ning asjade ajamine. K Ž on vallaline, lapsi ei ole. K Ž ema on N Ž ja isa on J Ž. Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata K Ž eestkostjaks tema isa J Ž, kes andis vastava nõusoleku. J Ž on isikuomandustelt ja võimetelt, samuti eestkostetavaga vahelistelt suhetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes K Ž huve ja õigusi kaitsma. Viru Maakohtu 14.09.2010.a määrusega on J Ž määratud K Ž ajutiseks eestkostjaks. K Ž esindaja arvamus K Ž riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Tiina Mare Hiob 22.11.2010 esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab Narva linna avaldust. Arvamuse kohaselt on esindaja K Ž tema viibimiskohas SA PERH Jarel- ja hooldusravikliinikus Keilas 20.09.2010.a ära kuulanud ning kohtunud K Ž isa, ema ning raviarsti dr Jelena Agudinaga. Esindaja veendus, et K Ž lamab vegetatiivses sesiundis ja on ühendatud meditsiinilise aparatuuriga, et tema elutegevus oleks kindlustatud. Mingeid otsusi, tehinguid ega toiminguid ei ole K Ž sellises seisundis võimeline tegema. Esindaja toetab Narva linna avaldust ning leiab, et eestkoste tuleb seada kõikide asjade ajamiseks ilma piiranguteta. K Ž seisukorra ülevaate esitas advokaat ka 21.09.2010.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas ajutise eestkostja määramise kohta. K Ž viibib peale 10.04.2010.a juhtunud õnnetust vegetatiivses seisundis ravil SA PERH ja edasi SA PERH järel- ja hooldusravikliiniku neuroloogiaosakonnas Keilas. Erilisi paranemise tundemärke ei ole avaldunud. Ravivajadus oli ja on jätkuvalt tingitud isiku seisundist. K Ž viibib seisundis, milles isik pole võimeline iseseisvalt hingama, sööma jne. Kontakti võimalus K Ž puudub täielikult. 2/4 2-10-43769 Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud K Ž esindaja seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

§ 202

kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.

§ 203

lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab K Ž psüühilise seisundi tõttu eestkostja määramist. Avaldaja arvamusel ei saa K Ž ühtegi tehingu iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS § 522 lg 1 kohaselt kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Avaldusele lisatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti teatisest nähtub, et K Ž viibib haiglas alates 10.04.2010. Ta on lamav haige vegetatiivses seisundis. Seda on kinnitanud ka K Ž esindaja, kes on isilikult kohtunud K Ž. Kohus leidis, et lähtudes K Ž tervislikust seisundist ei ole otstarbekas ekspertiisi määrata, kuna järeldus K Ž eestkostja määramise vajalikkuse kohta on võimalik teha tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ning esindaja arvamusest. Samuti kohus leiab, et K Ž seisund ei võimalda tema ärakuulamist ning kohus ei pea põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt.

§ 204

lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

§ 204lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt Ts

MS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. J Ž on andnud oma kirjaliku nõusoleku K Ž eestkostjaks olemiseks. K Ž esindajal ei ole vastuväiteid J Ž kui eestkostja isiku suhtes. K Ž esindaja toetab Narva linna avaldust ning leiab, et J Ž on sobiv eestkostja. Kohus on veendunud, et K Ž isa J Ž on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et J Ž sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata K Ž eestkostjaks J Ž. 3/4 2-10-43769 Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada K Ž kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

§ 203

lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab K Ž üle eestkoste tähtajaga 3 aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (

§ 179

lg 1).

§ 172kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Ts

MS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Geete Lahi Kohtunik 4/4