Obsah (12)

§ 22§ 171§ 93§ 65§ 157§ 158§ 162§ 23§ 66§ 150§ 170§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 29.detsember 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-63543 Tsiviilasi AT pankrotimenetlus Menetlu

§ 22lg 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kohtule aruande.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja A.T järgmised rahalised kohustused: EMT AS-le summas 662.50 krooni, AF OÜ-le (Tele2 Eesti AS müüdud nõue) summas 10 307.74 krooni (oli kohtutäitur Katrin V ’i menetluses), Põhja Politseiprefektuurile kokku summas 11 376 krooni (olid enne pankrotimenetlust mitme kohtutäituri menetluses). Harju Maakohus kuulutas tuginedes

§ 171lg 1¹ AT pankroti välja 26.02.2010.a.

määrusega. Teade pankroti väljakuulutamise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.02.2010.a. Haldur edastas 01.03.2010.a. teated AT pankroti väljakuulutamise kohta kõigile teadaolevatele võlausaldajatele (EMT AS-le, AF OÜ-le ja Põhja Politseiprefektuurile), milles informeeris, et vastavalt

§ 93

lg 1 on kõik võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu /--/. Ükski võlausaldaja nõudeavaldust ei esitanud.

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas pankrotimenetluses ei ole.
2. Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; 2.1 Ajutise pankrotihalduri tasu 8000 krooni ja sellelt arvestatav sotsiaalmaks 33 % summa 2640 krooni ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 2000 krooni (alus: Harju Maakohtu 26.02.2010.a. määrus); 2.2 Pankrotimenetluse kulud (s.h. bürootarbed; faksi- ja telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, sekretäriteenuse kasutamine, postikulud, bürooruumide kasutamine võlgnikuga suhtlemiseks, transpordikulud, jmt) moodustavad 2000 krooni, millele lisandub käibemaks 20 % summas 400 krooni, kokku 2400 krooni. 2.3 Pankrotihalduri arvestatav tasu kokku 10 500 krooni brutos ja tasult arvestatav sotsiaalmaks 33 % summas 3465 krooni (alus:

§ 65lg 1 ja11).

1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; 2 Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole.
3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; Võlgnik on oma pankrotiavaldusele lisatud seletuskirjas märkinud, et ta varaks on väike kogus isiklikke asju nagu riided ja hügieenitarbeid. Haldur on asunud seisukohale, et väike kogus riideid ja hügieenitarbed kuuluvad esemete hulka, millele ei saa pöörata sissenõuet. Seega müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole.
4. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; Käesolevas pankrotimenetluses ei ole vara, mida haldur oleks saanud valitseda.
5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; Nõudeavaldusi käesolevas pankrotimenetluses ei esitatud.
6. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse.
7. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole.
8. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. AT märkis oma Harju Maakohtule esitatud pankrotiavalduses kohustustena võlgnevusi AF OÜ-le summas 14 486.74 ja võlgnevust Põhja Politseiprefektuurile summas 3941.40 krooni. Kuna ükski võlausaldaja nõudeavaldust vaatamata halduri kirjalikule teatele ja hilisemale halduripoolsele meeldetuletusele telefoni teel ei esitatud, siis ei saa kohtu poolt tehtav pankrotimenetluse lõpetamise määrus jääda ka täitedokumendiks.
9. Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Püsiva sissetuleku puudumise tõttu suutmatus tasuda oma kohustusi ja määratud politseitrahve. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes.
10. Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes Koos pankrotiavaldusega esitas AT Harju Maakohtule ka avalduse kohustustest vabastamiseks. Kuna ükski võlausaldaja nõudeavaldusi ei esitanud, siis on pankrotihaldur seisukohal, et kohus ei saa otsustada võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Aruandele lisatud taotluse kohaselt palub pankrotihaldur menetlusabina riigi vahenditest välja mõista Harju Maakohtu 26.02.2010 kohtumäärusega Ly M ´le määratud ajutise halduri tasu 10 000 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks summas 3300 krooni); määrata pankrotihalduri tasuks 10 500 krooni (lisandub sotsiaalmaks 3465 krooni) ja mõista see välja Ly M kasuks riigi vahenditest, samuti hüvitis pankrotimenetluse kulude 2400 krooni katteks ja kanda see OÜ Sentire MK arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXAS Swedbank-is. Kohtumääruse põhjendused

§ 157p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

3

§ 158

lg-te 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule aruande

§ 162

lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 03.11.2010 määrusega tegi kohus AT võlausaldajale, võlgnikule ja kolmandale isikule ettepaneku tasuda kohtu deposiiti 50 000 krooni pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.11.2010.a. Käesolevaks ajaks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat tasutud ei ole. 1 Pankrotimenetluse lõpetamine Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja pankrotihalduri aruandega, nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lg 3.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Halduri hinnangul tuleb maksejõuetuse põhjuseks lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 mõttes.

Kohus leiab, pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada, pankrotihalduri aruanne kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. 2. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu, kulude hüvitamine 2.1) Ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Pankrotihaldur taotleb Harju Maakohtu 26.02.2010 määrusega Ly M le määratud ajutise halduri tasu 10 000 krooni väljamõistmist menetlusabina riigi vahenditest, kuna pankrotivara puudumisel ei ole võimalik ajutise halduri tasu välja maksta. 4 Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et halduri taotlus ajutise halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest tuleb jätta rahuldamata, kuna

§ 23

lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult või määrab nende hüvitamise riigi vahenditest üksnes juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Antud asjas

§ 23

lg 4 rakendamisele ei kuulu, kuivõrd AT pankrotimenetluses on kuulutatud välja pankrot. 2.2) Pankrotihalduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamine

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 6200 krooni. Vastavalt

§ 66

lg 1 on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 66

lg 3 kohaselt võib haldur katta menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Vastavalt

§ 150

lg 5 võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Pankrotihaldur Ly M palub kohtul määrata pankrotihalduri tasuks 10 500 krooni (lisandub sotsiaalmaks 3465 krooni) ja välja mõista see menetlusabina riigi vahenditest, samuti pankrotimenetluse kulude (büroo-, side- jms kulude) summas 2400 krooni (sisaldab käibemaksu 20%) hüvitamist riigi vahenditest. Haldur on taotlusele lisanud tasu arvestuse 10,5 tunni eest, summas 10 500 krooni (1000 krooni tund), millele lisandub sotsiaalmaks 3 465 krooni. Lisaks tasule palub haldur pankrotimenetluses tehtud kulutuste (bürootarvetele, faksi-, telefoni ja mobiiltelefoni kasutamine, arvuti ja koopiamasina kasutamine, sekretäriteenuse kasutamine, postikulud, transpordikulu jms.) summas 2400 krooni (sisaldab käibemaksu 20 %) hüvitamist riigi vahenditest ja kandmist OÜ Sentire MK pangakontole. Taotlusele lisatud halduri tasu arvestuse kohaselt kohaselt tegeles pankrotihaldur peale AT pankroti väljakuulutamist teadete koostamisega ja edastamisega võlausaldajatele ning kohtutäituritele, koostas ja edastas järelepärimisi Maksu-ja Tolliametile, koostas avalduse ASile Swedpank, allkirjastas ja saatis digidokumente, otsis kontaktandmeid, suhtles võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega, kohtutäituribüroode töötajatega, jms. Kohus, tutvunud pankrotitoimiku materjalidega, pankrotihalduri aruandega ja halduri tasu määramise taotlusega ning hinnanud pankrotihalduri tegevust menetluse kestel kogumis, leiab, et taotlus tasu määramiseks summas 10 500 krooni ja tehtud kulutuste hüvitamiseks 5 summas 2400 krooni on mõistlik ja põhjendatud ning tuleb taotletud määras kinnitada ja välja mõista. Tuginedes

§-ile 65 lg 11 ja TsMS §-ile 183 lg 2, leiab kohus, et pankrotihalduri taotlus halduri tasu määramiseks ja halduri tasu ning pankrotimenetluse kulude väljamõistmiseks riigi vahendistest tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu summas 10 500 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja hüvitada riigi vahenditest summas 6 200 krooni (lisandub sotsiaalmaks), ülejäänud halduri tasu summas 4300 krooni ja pankrotimenetluse kulude hüvitis 2400 krooni tuleb välja mõista võlgnikult. 3. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Pankr § 169 kohaselt, füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas peatükis sätestatud alustel ja korras.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 2 järgi peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

. lg 1 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. AT pankrotimenetluses ükski võlausaldaja nõudeavaldust esitanud, mistõttu pole antud menetluses võlausaldajate nõudeid tunnustatud ning seetõttu puuduvad ka tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AT kui füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. 4. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ly M (isikukood 46208220284) tuleb vabastada pankrotihalduri kohustustest AT pankrotimenetluses. Maie Seppo kohtunik 6