← Eesti

2-10-11794/24

Obsah (7)§ 128§ 38§ 67§ 115§ 117§ 84§ 116

KOHTUOTSUS Kohus Kohtukoosseis istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring 05. jaanuaril 2011. a Pärnu Maako

§ 128

lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine. Kindlale isikule suunatud ühepoolsele tehingule, mis on tehtud teise isiku nimel esindusõiguseta, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 129 ja 130 sätestatut, kui isik, kellele tehing oli suunatud, ei vaielnud tehingu tegemisele vastu, kuigi ta esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma (

§ 128lg 2).

1.

  1. Hageja ei mööna ühelgi juhul, et Meelis Pihelil puudus esindusõigus CES Holding AS-i Riverside Brewery, registrikood 10248209 (endise ärinimega Aktsiaselts Puls Brewery) üldkoosolekul esindamiseks. 1.
  2. Samas vaidleb hageja kategooriliselt vastu kostja väitele, et esindusõiguseta esindaja poolt teise isiku nimel tehtud ühepoolne tehing on tühine ning tehingu tühisus on lõplik, st erinevalt mitmepoolsetest tehingutest ei ole esindataval võimalik esindusõiguseta esindaja tegevust heaks kiita ning tema poolt tehtud tehingut seega tagantjärele kehtivaks muuta. 1.
  3. Hageja märgib, et vastavalt tunnustatud õigusteadlaste arvamusele jäävad

§ 128

lg 2 kohaldamisalast rangelt välja vaid tehingud, mis ei ole suunatud kindlale isikule ning mis ei mõjuta vahetult kolmandate isikute õigusi nagu tasu avalik lubamine, omandist loobumine või testamendi tegemine. Kindlale isikule suunatud ühepoolsele tehingule, mis on tehtud teise isiku nimel esindusõigusteta, kohaldatakse § 128 lg-s 1 sätestatu alusel §-s 129 sätestatut kui isik, kellele tehing oli suunatud, ei vaielnud tehingu tegemisele vastu, kuigi ta esindusõiguse puudusest teadis või pidi teadma. Tehingu tegemisele vastuvaidlemise all tuleb mõista mis tahes tahteavaldust, millega isik, kellele ühepoolne tehing oli suunatud, teatab, et ta ei aktsepteeri tehingut või peab seda tühiseks esindaja puuduva esindusõiguse tõttu. Vastuvaidlemine peab toimuma viivitamatult pärast esindusõiguseta esindaja poolt tehtud tehingu tegemiseks tehtud tahteavalduse kättesaamist. 1.6. Hageja märgib, et

§ 38

lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. 1.

  1. Kuna aga CES Holding AS juhatuse liikme Carl-Erik Sundblad poolt Meelis Pihelile antud volikiri oli antud AS Riverside Brewery, registrikood 10248209 (endise ärinimega Aktsiaselts Puls Brewery) üldkoosolekul esindamiseks ja on kehtiv, siis on kehtiv ka üldkoosoleku otsus ning hageja ei pea vajalikuks kostja alusetuid ja põhjendamatuid vastuväiteid rahuldamisjärgu mitte tunnustamiseks edasi analüüsida. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista ja esitavad hagi osas alljärgnevad kokkuvõtvad seisukohad 1.
  2. Hageja, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, esitas AS Riverside Brewery (pankrotis) pankrotimenetluses 26.10.2009 nõudeavalduse, millega palus tunnustada esimese järgu nõudena nõuet AS Riverside Brewery (pankrotis) pankrotimenetluses) summas 2 000 000 kr (nõue on tagatud kommertspandiga); tunnustada teise järgu nõudena nõuet summas 4 109 705 kr teise järgu nõudena 1.
  3. 11.02.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas pankrotihaldur 2 000 000 krooni suuruse nõude rahuldamisjärgu ja nõustus nõuet tunnustama teise rahuldamisjärgu 5

(8)nõudena. Pärnu Maakohtule 10.03.2010 esitatud hagiavalduses taotleb hageja kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisjärgu muutmist ning nõude tunnustamist esimese rahuldamisjärgu nõudena. 1.
  1. Kostja on nii 10.05.2010 vastuses hagiavaldusele kui 13.09.2010 vastuses hageja arvamusele väljendanud oma seisukohta, miks hageja nõue ei leidnud tunnustamist esimese järgu nõudena asjaoluga, et hageja ja AS Riverside Brewery (pankrotis) 11.02.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja sellele eelnenud AS SEB Pank ja hageja vahel 18.02.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepingu allkirjastas AS Riwerside Brewery (pankrotis) esindajana isik, kel puudusid selleks seaduses ettenähtud volitused. Kostja jääb ka praegu oma varasemate seisukohtade juurde. 1.
  2. Nagu nähtub kostja poolt 10.05.2010 Pärnu Maakohtule esitatud vastuse lisadest, on pankrotimenetluses pankrotihalduri valdusse jõudnud CES Holding AS poolt 19.08.2008 väljastatud volikiri, millega CES Holding AS juhatuse liikme, Carl Erik Sundbladi isikus, volitab Meelis Pihel´it (isikukood 36710180265) esindama CES Holding huve AS-i AS Puls Brewery üldkoosolekutel kuni 01.09.2008, kõigi CES Holding AS-ile kuuluvatest aktsiatest tulenevate õigustega. 1.
  3. 20.08.2008 esindas Meelis Pihel CES Holding AS poolt välja antud volikirja alusel AS Riverside Brewery aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul. Samas nähtub ettevõtja kohta peetavast äriregistri elektroonilisest andmebaasist, et registrikanne äriühingu AS Puls Brewery (endine ärinimi AS Pärnu Õlu), ärinimi on alates 04.02.2008 AS Riverside Brewery. Seega ei saanud Meelis Pihel esindada CES Holding AS-i äriühingu, mille ärinimeks oli 20.08.2008 AS Puls Brewery, aktsionäride üldkoosolekul. 1.
  4. Samal, 20.08.2008 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul võeti vastu ainuaktsionäri otsus likvideerida AS Riverside Brewery (pankrotis). Likvideerijaks otsustas üldkoosolek nimetada Martin Krupp´i. Nagu nähtub eelnevast dokumentaalsete tõendite sisu kirjeldusest, ei olnud Meelis Pihelil volitusi esindada ainuaktsionäri, CES Holding AS-i, otsustamaks AS Riverside Brewery (pankrotis) likvideerimine, sest temale väljaantud volikiri võimaldas tal võtta vastu otsuseid CES Holding AS nimel AS Puls Brewery üldkoosolekutel. 1.
  5. Hageja oma 10.06.2010 vastuses vaidleb kostja seisukohtadele vastu väitega, et CES Holding AS ei ole omandanud AS Viru Õlu ja CES Holding AS juhatuse liige, Carl Erik Sundblad ei ole kunagi olnud AS Viru Õlu juhatuse liige, mistõttu olevat ilmselge, et ta volitas Meelis Pihelit esindama CES Holding AS-i AS Riverside Brewey (pankrotis) aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul. Hageja hinnangul olevat volikirja väljaandmisel tehtud inimlik eksitus. Nn „inimlik eksitus“ volikirja väljastamisel ei olevat hageja arvates probleem, sest ka äriregister aktsepteeris volikirja ja tegi avalduse alusel vastava kande. 1.8.

§ 67

lg 1sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguid võivad olla ühe- ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. 1.9. AS Riverside Brewery (pankrotis) nimel on lepingu allkirjastanud likvideerija Martin Krupp. Kostja on seisukohal, et Martin Kruppil AS Riverside Brewery (pankrotis) likvideerijana, puudus seaduses ettenähtud esindusõigus AS Riverside Brewery (pankrotis) nimel kohustuste 6

(8)võtmiseks. Kuivõrd Meelis Pihelil puudusid volitused otsuste vastuvõtmiseks AS Riverside Brewery (pankrotis) 20.08.2008 erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul, ei saanud ta määrata Martin Kruppi AS Riverside Brewery (pankrotis) likvideerijaks. Kõik Martin Kruppi poolt tehtud tehingud AS Riverside Brewery (pankrotis) likvideerijana on õigustühised tulenevalt Meelis Pihelil volituste puudumisest AS Riverside Brewery (pankrotis) aktsionäride üldkoosolekul. 1.10.

§ 115lg 1 sätestab tehingu tegemise lubatavuse esindaja kaudu.

1.11.

§ 117

lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele (§ 118 lg 1). 1.12.

§ 84lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadud tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, st vastavad tahteavaldused on väljendatud (§ 67 lg 1), kuid siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tühine on seega tehing, mis teatud puuduse tõttu ei too kaasa õiguslikke tagajärgi.1 Tehing võib olla tühine eri põhjustel, sh esindusõiguse puudumisel. 1.13.

§ 128lg 1 alusel on teise isiku esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine.

Tehingu tühisus on lõplik, st erinevalt mitmepoolsetest tehingutest ei ole võimalik esindusõiguseta esindaja tegevust heaks kiita ning tema poolt tehtud tehingut tagantjärele kehtivaks muuta2. 1.14. Kui esindusõiguseta isik teeb tehingu teise isiku nimel

§ 116

alusel, ega oma selle tehingu tegemiseks üldse esindusõigust või ületab tehingu tegemisel esindusõiguse piire ehk esindusõiguse ulatust, on esindusõiguseta isiku teise isiku nimel tehtud tehing tühine. 1.

  1. Hageja väitel ei ole AS Riverside Brewery (pankrotis) 20.08.2008 üldkoosoleku otsust keegi vaidlustanud, 08.04.2009 võttis Carl Erik Sundblad CES Holding AS esindajana vastu otsuse likvideerimismenetluse peatamiseks ja likvideerija Martin Kruppi tagasikutsumiseks, millega veelkord olevat leidnud tõendamist üldkoosoleku otsuse kehtivus ja Meelis Piheli õigus CES Holding AS-i esindamiseks ja viimase nimel otsuste vastuvõtmiseks. 1.
  2. Asjaolu, et üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud, ei muuda alates tehingu tegemisest (volituse väljaandmine) objektiivselt tühist tehingut kehtivaks. Samuti ei saa juhatuse liige tagasiulatuvalt tema poolt tehtud ühepoolset tehingut heaks kiita (vt punkt 2.14). 1.
  3. Tulenevalt eeltoodust, kostja jääb oma seisukohtade ja

-i viidatud sätetest tulenevate põhjenduste juurde ning on seisukohal, et hageja nõue tunnustada nõuet 1 2 Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tln 2010. Juura. Lk 261. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tln 2010. Juura. Lk 376. 7

(8)summas 2 000 000 krooni esimese järgu nõudena, on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 1.
  1. Kostja leiab, et hageja protsessuaalne käitumine teise menetlusosalise suhtes ei ole lugupidav. Sellele viitab hageja 10.06.2010 arvamuses kostja aadressil esitatud väljendid. Hageja väide, et kostja ei tunne pankrotiseadust ning vaidlustab nõudeid ja rahuldamisjärke järgimata pankrotiseadust, on solvav ja menetlusosalise suhtes pahatahtlik käitumine. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused. Tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohtupraktika mida kohus kasutas. Seadused, mida kohus kohaldas. Kohtu põhjendused, mis kohus ei nõustunud hageja faktiliste väidetega. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ja teinud nendest alljärgnevad järeldused. Kohus uurinud kogutud tõendeid ja poolte seisukohti on tuvastanud ja järeldab, et hageja nõue on seaduslik ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväited hagile on kujundlikud ja ei vasta tegelikule olukorrale. Kohus järeldab, tuginedes uuritud tõenditele, et CES Holding AS juhatuse liikme Carl-Erik Sundblad poolt Meelis Pihelile antud volikiri oli antud AS Riverside Brewery, registrikood 10248209 (endise ärinimega Aktsiaselts Puls Brewery) üldkoosolekul esindamiseks ja on kehtiv, siis on kehtiv ka üldkoosoleku otsus ning kohus ei pea vajalikuks kostja alusetuid ja põhjendamatuid vastuväiteid rahuldamisjärgu mitte tunnustamiseks edasi analüüsida. Kuna nõue on tagatud kommertspandiga tuleb seda lugeda esimese järgu nõudeks. Kohtu järeldused on rajanevad järgmistele tõenditele: kommertspandi loovutamise lepingule (tl. 35-37)kust tuleneb, et hageja on märgitud pandipidajana ja üldteada olevatele asjaoludele – CES Holding AS, AS Puls Brewery, AS Viru Õlu registrikaardil toodud andmetele, millest tulenevad Meelis Piheli volitused. Kohus kasutas kohtupraktikat hagi hinna määramisel - tuvastushagi:Riigikohtu lahend 3-2-1120-09 p
  2. Seadused, mida kohus kohaldas: VÕS § 167 lg1 ja 6, Kommertspandiseaduse § 10 lg 1, PankrS § 106 lg. 1, § 146 lg 1, § 153 lg 1 p. 1 ja lg 4 Rein Pokk Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.