← Eesti

2-10-58710/4

Obsah (5)§ 142§ 407§ 162§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 31.detsember 2010.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-58710 Tsiviilasi

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. 4.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-58710 kannab kostja täies ulatuses. 2.Hageja menetluskulu on hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 8500.00 krooni. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu 03.12.2010.a.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 01.06.2006.a sõlmiti hageja kui ostja ja Sirden Auto OÜ kui müüja vahel liisingueseme müügileping nr xxxxxxxxxxxxxxx, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest 143 400.00 krooni ning 06.06.2006.a. sõlmisid hageja ja kostja nimetatud liisingueseme suhtes liisingulepingu nr xxxxxxxxxxxxxxx. Hageja andis kostja kasutussde sõiduauto Ford Mondeo tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 02.06.2011.a., mille jooksul kohustus kostja hagejale liisingueseme kasutamise eest tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja hinnakirjale. Maksetähtpäevaks määrati 24.kuupäev. Kostja jäi maksetega viivitusse 08.06.2008.a. Liisinguleping loeti ülesöelduks 19.11.2008.a. Kuna kostja liisingueset ei tagastanud, oli hageja sunnitud kasutama sõiduki tagastamiseks OÜ-lt Winterland Group tagastamisteenuse. Sõiduk ei olnud tehniliselt korras ning sõiduki hagejani transportimiseks tuli kasutada treilerit. Hageja tellis liisingueseme tootja esinduselt sõiduki defekteerimise ja remondi kalkulatsiooni. Remondi maksumuseks hinnati 92 885.73 krooni, teenuse hinnaks 3319.00 krooni. Hageja müüs sõiduki hinnaga 23 000.00 krooni. Müügi hetkel oli sõiduki eest tasumata 80 887.28 krooni, mida hageja vähendas müügist saadud rahaga 53 887.28 kroonini. Müügi korraldas OÜ Autolink, mille eest hageja tasus 5000.00 krooni. Kokku on hagejal kostja vastu nõudeid summas 83 009.22 krooni, sealhulgas: graafikujärgsete maksete võlgnevus 9222.22 krooni, leppetrahv lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest summas 5000.00 krooni, lepingu lõpetamise teatise tasu 118.00 krooni, kindlustusvõlg 1353.40 krooni, vara tagastamisteenus 2950.00 krooni, transport Paide-Tallinn 1500.00 krooni, mootori defekteerimine 3319.00 krooni, müügikahjum 53 887.28 krooni, müügiteenus 5000.00 krooni ja viivis 659.32 krooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisingvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama sätte § 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, v.a. juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust (659.32 krooni) ja selle arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viiviste saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab need. Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t.

kostja.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 8500.00 krooni. Kostja peab hageja menetluskulu hüvitama täies ulatuses.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.