lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 27.04.2009 esitas RGR Metall OÜ Harju Maakohtule hagi Hillart Beljäevi, Himre Beljäevi ja Peeter Heina vastu solidaarselt 791 062,41 krooni väljamõistmiseks. 04.12.2007 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-43069 rahuldas Harju Maakohus hageja rahalised nõuded HBS Ehitus OÜ vastu põhivõla ning viiviste osas. HBS Ehitus OÜ juhatuse liikmeteks olid võla tekkimise momendil kostjad. HBS Ehitus OÜ pankrotimenetlus rauges vara puudumise tõttu. Kostjad ei täitnud juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kuna nad ei esitanud pärast osakapitali vähenemist õigeaegselt pankrotiavaldust. Avaldus oleks tulnud esitada
Vastavalt ÄS § 187 lg-le 2 juhatuse liikme süü puudumise tõendamise kohustus on pandud kostjatele. Kostjad ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid. Maakohus nõustus, et kohustus esitada avaldus HBS Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamiseks tekkis kostjatel juba alates
lg 1 p 3 järgi tühistada ja saata seoses menetlusõiguse normide olulise rikkumisega uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja nõude aluseks olid asjaolud, mille kohaselt kostjad HBS Ehitus OÜ juhatuse liikmetena ei täitnud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat osaühingu juhatuse liikme kohustust esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus ja tekitasid sellega hagejale kahju, kuna pärast maksejõuetuse ilmnemist hageja poolt müüdud kauba eest HBS Ehitus OÜ ei tasunud. Juhul, kui kostjad oleksid õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Maakohus jättis nõude rahuldamata, kuna ei olnud tõendatud, kuidas kostjate käitumine on hagejale kahju põhjustanud. Samuti ei ole hageja tõendanud kostjate õigusvastast tegu, põhjuslikku seost hagejale kahju tekkimise ja kostjate käitumise vahel ning kostjate süüd. VÕS § 1043 järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kolleegium leiab, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
lg 8 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustunud hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsusest ei ole arusaadav, millistele tõenditele tuginedes ta leidis, et hagi rahuldamiseks ei ole alust. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja poolt esiletoodud asjaolusid ja neid põhistavaid tõendeid. Maakohus on hinnanud ainult Harju Maakohtu 26.03.2008 määrust, millest tulenes, et HBS Ehitus OÜ juhatuse liikmed pidid hiljemalt 2006 teisel poolel esitama kohtule pankrotiavalduse, sest äriühing oli püsivalt maksejõuetu ja omakapital oli vähenenud alla miinimumi, ja pankrotiavaldus esitati ligi 1,5 aastat hiljem. Maakohtu otsusest ei selgu, miks eeltoodud tõend ei tõenda kostjate tegevuse õigusvastasust. Omakapitali muutumine negatiivseks on igal juhul oluline indikaator, mis viitab juriidilise isiku maksejõuetusele. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ei ole hagejale HBS Ehitus OÜ poolt maksmata jäetud summad käsitletavad 4 hageja kahjuna. Kolleegiumi arvates ei ole piisav maakohtu poolt paljasõnaline tõdemus, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Kohtuotsuses tuleb analüüsida esitatud tõendeid ja neist tehtud järeldused peavad olema kõrgema astme kohtule kontrollitavad. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et vaidlustatud otsuses on maakohus jätnud tuvastamata asjaolud olulises mahus ja hindamata tõendid. Selle tõttu on maakohtu otsus põhjendatud ebapiisavalt, mis on
lg 1 p 5 järgi oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mida ei ole ringkonnakohtul võimalik, arvestades apellatsioonimenetluse eripära, kõrvaldada ja mis on aluseks otsuse tühistamisele ning tsiviilasja saatmisele uueks arutamiseks maakohtule. Kuna maakohus ei ole välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, siis ei ole kolleegiumil võimalik ilma poolte kaebeõigust rikkumata esmakordselt asjaolusid tuvastada.
lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Kolleegiumi arvates on asjaolude olulises määras tuvastamata jätmise põhjuseks eelkõige ebapiisava põhjalikkusega eelmenetluse läbiviimine maakohtu poolt.
lg 1 järgi tuleb eelmenetluses määrata kindlaks muuhulgas hageja nõue ja menetlusosaliste seisukohad nõude suhtes, samuti poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Vajadusel peab kohus eelmenetluses arutama pooltega menetluslikku olukorda ja selgitama vajadust tõendite esitamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas on tõendatud, et kostjatel oli ÄS § 180 lg 51 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus, ja kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostjad on seda kohustust rikkunud. Kui kohus tuvastab, et kostjad on rikkunud kohustust esitada pankrotiavaldus, siis tuleb hinnata, kas on tõendatud, et selle rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kui kohus need asjaolud tuvastab, vabanevad kostjad vastutusest, kui on tõendatud nende süü puudumine hagejale kahju tekitamises. Süü puudumist peavad VÕS § 1050 lg 1 järgi tõendama kostjad. Kolleegium selgitab, et kuna poolte vahel ei olnud vaidlust, et 2006. a lõpus oli HBS Ehitus OÜ osakapital negatiivne, siis peavad kostjad tõendama oma väidet, et hagejaga tehingute tegemise ajal 2007. aastal oli osakapital taastatud ja äriühing ei olnud maksejõuetu. Piisav ei ole, kui kostjad ainult väidavad, et äriühingu osakapital ja maksevõime on ajas muutuvad. Menetluskulud tuleb jagada maakohtus asja uuel läbivaatamisel. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.