kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab A K psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa A K ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Ekspert psühhiaater Siim Kail tuli järeldusele, et vaimuhaiguse tõttu ei ole A K suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet vähemalt viie aasta vältel. A K esindaja on veendunud, et A K vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. 3/5 2-10-62988 Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, A K esindaja kui eksperdi arvamusega, et A K vajab eestkostet, sest A K ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et A K ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Kuna eksperdi väitel A K tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt.
lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
MS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. V S on andnud oma kirjaliku nõusoleku A K eestkostjaks olemiseks. Kohus arvestab asjaoluga, et V S on A K ema, ta on varem Narva Linnakohtu 20.02.2001.a. kohtuotsuse alusel eestkostjana tegutsenud A K huvides ja saanud eestkostja ülesannetega hakkama. A K isa V K elukoht on teadmata, kuid kuna ta ei ole ka varem tundnud huvi poja elu ja käekäigu kohta, siis kohus eeldab, et tal ei ole vastuväiteid, et A K eestkostjaks määrataks A Ka ema V S. Kohus on veendunud, et V S on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et V S sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata A K eestkostjaks V S. Eestkostjal tuleb lähtudes eksperdiarvamusest ja A K esindaja seisukohast tagada A K rahuldav elukorraldus. Eestkostjal tuleb A K eest langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid ja kaitsta eestkostetava õigusi. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada A K kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab A K üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. 4/5 2-10-62988 TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (
lg 1).
MS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.