2-10-10836 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.detsember 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmene

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 42-44), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil Mustamäe tee 14114 Tallinn on kohtule postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 51, 53) ja aadressil Rahu 9-1 Vastseliina vald Võrumaa märkusega “ei ela antud aadressil” (tl 50). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja elukoht Rahu 9-1 Vastseliina alevik Vastseliina vald Võrumaa (tl 54). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei viibi T. G. aadressil Võrumaa Vastseliina vald Vastseliina alevik Rahu 9-1 ja tema viibimiskoht on politseile teadmata (tl 56). Vastseliina Vallavalitsusel täiendavad andmed T. G. tegeliku viibimiskoha kohta puuduvad (tl 68). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on T. G. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati septembris 2008.a. (tl 58). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 04.oktoobril 2010 (tl 79). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades

§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. 2

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.

1. 2006 käenduseta väikelaenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 40 000 krooni. Lepingu üldtingimuste p 7.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Lepingu p 2.5 oli märgitud intressimääraks 18 % aastas. Lepingu üldtingimuste p 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul, kui lepinguga seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr. Kostja väikelaenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 17 573, 84 krooni, millest tasumata laenujääk on 14 649, 78 krooni, intressvõlgnevus 1 113, 90 krooni ja viivis 1 810, 16 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, Swedbank Liising AS ja kostja 08.07.2003 Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas Swedbank Liising AS kostjale krediidilimiiti summas 8 000 krooni lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Alates 1.05.2006 suurendati kostja soovil krediidilimiiti summani 15 000 krooni. Vastavalt lepingu punktile 6.
2. oli kostja kohustatud maksma Swedbank Liising AS-ile kord kuus maksepäeval kasutatud krediidilimiidi eest intressi. Esialgselt oli lepingujärgseks intressimääraks 16%. Hilisemalt muutus intressimäär vastavalt hageja hinnakirjale ning kostjal tuli tasuda intressi 18% aastas. 23.12.2003 sõlmisid hageja ja Swedbank Liising AS kokkuleppe, mille kohaselt andis Swedbank Liising AS hagejale üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenesid talle Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest. Tulenevalt sellest, tuli kostjal täita eelnevalt väljatoodud kohustused hagejale ning hagejal on õigus nõuda lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 17 635, 24 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 16 158, 90 krooni, intressivõlgnevus 16,16 ja viivisevõlgnevus 1 460, 18 krooni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 94 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4; 101 lg 2; 113 lg 1, 401 lg 1; 416 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 401 lg 1 on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 35 209, 08 krooni ning 3

§ 367sätestatut viivis protsendina põhinõuetelt, so 30 808, 68 kroonilt alates 5.

märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 7 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 924, 26 krooni ja riigilõiv 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 9, 15,16,37, 78, 79).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt

§ 143

p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Tulenevalt

§ 144

p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv kokku 8 524, 26 krooni. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt T. G. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu 8 524, 26 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik: 4