Obsah (9)

§ 468§ 413§ 444§ 367§ 162§ 1741§ 138§ 143§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010.a Tallinnas kirjalikus menetluses Tsiviilasj

§ 468lg 1 p 2).

Kohtuistungi toimumise aeg 13.12.2010.a, Tallinnas, Kentmanni kohtumajas viivitamata ja koht Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber

1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi kord taotlemise Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 19.05.2010.a esitas Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ hagi Osaühingu W vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Mais 2009.a sõlmisid pooled suulise õigusteenuse osutamise lepingu, mille alusel esitas hageja kostjale arve nr
2. Hageja palub kostjalt nimetatud lepingu ja arve alusel välja mõista põhivõlgnevuse 4 248,00 krooni, viivise 316,39 krooni ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 000,00 krooni ja kohtutäituri tasu 420,00 krooni, kokku 1 420,00 krooni. Kohus võttis hagi menetlusse ja määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi. Kohtukutse sai kostja seaduslik esindaja kätte isiklikult 10.09.2010.a. 13.12.2010.a kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendus 2 Tsiviilkohtumenetluse (

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole põhistanud istungile ilmumata jätmist. Samuti ei ole kostja teatanud, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses või tema osavõtuta. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

§ 413lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt

§ 444lg 4 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 4 248,00 krooni ja viivis 316,39 krooni, kokku 4 564,39 krooni.

§ 367

järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb alates 20.05.2010.a kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 4 248,00 krooni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud Vastavalt

§ 162

lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 000,00 krooni ja kohtutäituri tasu 420,00 krooni, kokku 1 420,00 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud on

§ 143p 4 alusel asja läbivaatamise kulud.

3 Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni ja kohtutäituri tasu 420,00 krooni, kokku 1 420,00 krooni.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohtunik: 4