TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-449 Otsuse kuupäev 05.mai 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla 28.08.2009 käskkirj

§ 67

p 1 ja § 67 p 2 ning Viru Vangla kodukorra p.8.1.1 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusena ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Käskkirja järgi pani J.Reinomägi toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et 29.07.2009 kell 14.00 ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna talle määratud kambrisse nr 8310, segades sellega vanglaametnikke töökorralduste täitmisel. 01.09.2009 esitas J. Reinomägi vaide, milles taotles Viru Vangla 28.08.2009 käskkirja nr 6.3/2014-D kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla direktori 04.12.2009 vaideotsusega nr 625/583-1 jäeti J. Reinomägi vaie rahuldamata ning leiti, et käskkirja nr 6-3/2014-D andmine oli õiguspärane. Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 28.08.2009 käskkirja nr 63/2014-D tühistamiseks. 1 Kaebuse põhjendused J. Reinomägi on seisukohal, et ta ei ole Viru Vangla 28.08.2009 käskkirjas nr 6.-3/2014-D kirjeldatud tegu toime pannud ning karistus on põhjendamatu. Kaebaja märgi, et hetkeni, kuni kambri uksele tuli teine kinnipeetav, ei olnud tal midagi kambrisse mineku vastu. Ettekandest ei nähtu, millist valvuri seaduslikku korraldusele ta ei allunud. Kaebuse esitaja leiab, et menetlus, mille käigus tuvastati tema süü, polnud kohane ja rikkus erineval moel tema õigusi. Valvur E. Tuuri ettekandest nr 2997 ei nähtu, et valvur oleks selgitanud kaebajale, millist Vangla Kodukorra punkti ta rikub, kui ta keeldus talle määratud kambrisse minemisest. Samuti ei nähtu, et valvur oleks andnud kaebajale võimaluse anda selgitusi. Kaebuse esitaja leiab, et distsiplinaarmenetlus oleks tulnud hoopis algatada teise, juba kambris olnud, kinnipeetava suhtes, kuna teise kinnipeetava venekeelne pöördumine kaebaja poole oli vangla julgeolekut ohustav. Ka võeti enne haldusakti andmist temalt võimalus distsiplinaarmenetluse protokolli kohta esitada kirjalikke vastuväiteid. Eeltoodule tuginedes leiab kaebaja, et menetlus, mille käigus olevat tuvastatud tema süü, polnud kohane ja rikkus erineval moel tema õigusi. Kaebuse esitaja palub anda kohtul seisukoht antud asjas kohustusliku vaidemenetluse läbimise ja vaidele mittevastamise kohta. Kaebaja esitas 01.09.2009 vaide Viru Vangla 28.08.2009 käskkirjale nr 6.-3/2014-D kuid kuni kohtusse pöördumiseni pole vaidele vastust saanud. Kaebuse esitaja leiab, et vaidele vastust saades oleks ta saanud vastuses sisalduvad argumendid õigeaegselt ümber lükata. Vastustaja vastuväited Vastustaja leiab, et kaebajale J. Reinomäg`ile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebaja on saanud anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kinnipeetava vanglaametniku korraldusele mitte allumine on vastuolus

§ 67

p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega ja vanglaametniku töö häirimine on vastuolus

§ 67

p-s 2 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Elle Tuur`i ettekandega nr 2997, J. Reinomägi 29.07.2009 seletuskirjaga ning inspektor-kontaktisik Viivika Nano 27.08.2009 õiendiga. Valvur E. Tuur`i ettekandest selgub, et 29.07.2009 kella 14.00 paiku ei allunud J. Reinomägi seaduslikule korraldusele minna kambrisse nr

1. J. Reinomägi tunnistab oma seletuskirjas, et ei allunud korraldusele, kuid põhjendab seda asjaoluga, et enne kambrisse sisenemist tuli tema juurde teine kinnipeetav, kes väitis, et temaga ei ole vangla põhimõtete järgi kõik korras. Inspektor-kontaktisik V. Nano õiendi kohaselt vestluses julgeolekuosakonna spetsialist A. Kanguriga selgus, et J. Reinomägil puudus mõjuv põhjus temale määratud kambrisse nr 8310 mitte minemiseks. J. Reinomägi paigutamine kambrisse nr 8310 ei ohustanud kaebaja julgeolekut ning pärast vestlust julgeolekuosakonna teenistujaga nõustus kaebaja kambrisse minema. Kaebaja viibis kambris nr 8310 koos kinnipeetav A. Iushkov`iga kuni 17.08.2009 ning probleeme ei esinenud. Kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus valida endale sobivat kambrit või kambrikaaslast. Kinnipeetavate 2 paigutamisel kambritesse arvestatakse julgeolekuriskidega ning kinnipeetavaid, kellel võib tekkida omavahelisi konflikte, ühte kambrisse ei paigutata. Kaebaja korraldusele ei allunud ning segas sellega vanglaametniku teenistusülesannete täitmist, kuna häiritud oli vanglaametniku teiste teenistusülesannete täitmine. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Viivika Nano. Kaebajat teavitati 11.08.2009 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 27.08.
2. Kui kaebaja soovis protokolli kohta märkusi esitada, oli tal võimalus seda teha kohe protokolliga tutvudes, märkides vastuväited protokollile või hiljem eraldi vastuväidete esitamisega. Kaebaja märkis protokollile, et on protokolliga tutvunud ning soovib koopiat, muid märkusi kaebaja ei esitanud. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebust vaidemenetlusega seonduvalt, vaid kaebus on esitatud käskkirja tühistamiseks, mistõttu tuleb kaebaja väited, mis puudutavad vaide tähtaegselt mitte menetlemist, jätta tähelepanuta. Kohtu põhjendused ja otsus Jaak Reinomägi taotleb oma kaebuses Viru Vangla 28.08.2009 käskkirja tühistamist. Vaidlustatud käskkirjas on kaebajat süüdistatud selles, et ta 29.07.2009 kell 14.00 ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna talle määratud kambrisse, segades sellega vanglaametnike töökorralduste täitmist. Karistamisel on aluseks võetud

§ 67p 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra p.

8.1.1.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

§ 67

p 2 kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kordab eelnevaid põhimõtteid. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, kaebuse esitaja J.Reinomägi poolt 29.07.2009 toime pandud distsiplinaarüleastumine on tõendatud. Käskkirjast tulenevalt oli korralduseks, mida kaebaja pidi täitma, korraldus minna kambrisse nr 8310. Kaebaja asus korraldust täitma, kuid hetkest kui teine, eelnevalt samas kambris viibiv kinnipeetav esitas kaebajale teatud küsimuse, keeldus kaebaja kambrisse minemast.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vanglaametnike seaduslikke korraldusi. Vangla sisekorraeeskirjade, kodukorra ja vanglaametnike seaduslike korralduste mittetäitmine on distsiplinaarkorras karistatav. Vanglaametniku poolt antud korraldus minna kaebajale määratud kambrisse, oli kohustuslik täita. Kinnipeetaval puudub õigus valida, kas ja millisesse kambrisse ta läheb, ega ka valida, kellega ta soovib ühes kambris olla. Vanglasiseselt kinnipeetavate eraldi paigutamist reguleerib

§ 12

, mis tähendab, et kinnipeetavate paigutamine kambritesse toimub kindlaks määratud põhimõtete järgi , mis peab tagama nii iga kinnipeetava kui vangla julgeoleku tervikuna. Nähtuvalt sündmuse käigust läks kaebuse esitaja peale julgeolekuametnikuga vestlust samasse kambrisse, ning oli sama kaaskinnipeetavaga selles kambris ilma probleemideta koos kuni 17.08.2009. Seega saab nõustuda vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitajal puudusid mõjuvad põhjused koheselt talle määratud kambrisse minekuks. Vanglaametniku korraldus oli seaduslik ja seda tuli täita. Kambrisse minekust keeldumise näol oli tegemist vanglaametniku korralduse mittetäitmisega, mis on distsiplinaarkorras karistatav. 3 Riigikohtu halduskolleegium on 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 märkinud, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kolleegium märkis samuti, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud

§ 67p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Ebaõige on kaebaja väide, et talle ei antud võimalust selgituste andmiseks ega teavitatud tema rikkumisest. Distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas on J.Reinomägi seletus, mille ta on andnud 29.07.2009, ehk samal päeval, kui rikkumine toimus (tlk.25). Seega oli kaebaja ka teadlik, mille kohta seletus paluti. J.Reinomägi märgib, et distsiplinaarprotokolli järgi ei antud talle võimalust protokolli kohta kirjalikke vastuväiteid esitada. Distsiplinaarmenetluse protokoll on koostatud 27.08.2009, samal päeval on seda tutvustatud kaebajale allkirja vastu. Kaebaja on protokollis märkinud, et on tutvunud materjalidega ning et soovib koopiad kõigis 6 punktis välja toodud dokumentidest. Kaebaja ei ole märkinud, et soovib lisaks varem antud seletusele veel seletust või vastuväiteid esitada ega pole neid ka protokollile märkinud või protokollile lisanud. Kuigi käskkiri kaebaja karistamise osas on tehtud järgmisel päeval, so 28.08.2009, jättes kaebajale minimaalselt aega vastuväidete esitamiseks, ei ole see aluseks käskkirja tühistamiseks. Kaebajale oli oma õiguste kaitseks ja vastuväidete esitamiseks õigus esitada vaie vanglale, millist õigust ta on kasutanud, samuti on kaebaja saanud oma selgitused anda ka kohtumenetluses. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. J.Reinomägi distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§-s 64 kehtestatud nõudeid. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud, kinnipeetavat on teavitatud selle algatamisest, ta on andnud oma selgitusi. Vaidlustatud käskkiri ei ole välja antud ettekande teinud inspektor-kontaktisiku V.Nano poolt, nagu on kaebaja märkinud. Eda Muts Kohtunik 4