Tsiviilasi nr.2-10-48804 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsembril 2010.a.; Valga kohtumaja T

§407alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning

§162

, §174,§177 §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi I. L. vastu täies ulatuses. Välja mõista I. L. võlgnevus summas üheksateist tuhat kakssada viiskümmend kolm ( 19 253) krooni 46 senti ja viivis protsendina põhinõudelt ( 14 953,82 krooni) alates 06.10.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning menetluskulud summas kolm tuhat seitsesada viiskümmend ( 3 750) krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (03.12.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 18.09.2006 sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx summas 40 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.09.

1. Kostja kohustus tagama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäevaks. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust, jäädes laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse 10.09.
2. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 12.06.2009 laenulepingu ennetähtaegselt üles. Kuna kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud, palub hageja kostjalt välja mõista lepingu järgne võlgnevus seisuga 05.10.2010 kogumahus 19 253,46 krooni, sealhulgas : põhiosa võlgnevus 14 953,82 krooni, intressivõlgnevus summas 2 373,58 krooni, viivis põhiosalt 1 926,06 krooni. Samuti põhinõudelt 14 953,82 krooni viivis alates 06.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja menetluskulud summas 4 750 menetluskuludelt ja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni § VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluse käik Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 08.10.2010 kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 20-22), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 11.11.2010 (tl 26). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise 2

) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõudel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

§444

lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 18.09.2006 sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingu järgne võlgnevus seisuga 05.10.2010 summas 19 253,46 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (14 953,82 krooni) alates 06.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3

§173

lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§162

sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 4 750 krooni väljamõistmist.

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv 3 750 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Aare Kaldma kohtunik 4