Obsah (8)

§ 97§ 100§ 99§ 101§ 61§ 102§ 108§ 70

Tsiviilasi nr 2-10-49784 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2010. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-49784

) § 60 lg 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama põhimõte kehtib ka uue

järgi: Vastavalt

§ 97

p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Puudub vaidlus, et kostja ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust. Pooled vaidlevad elatisesumma üle. Hagejate esindaja on palunud kostjalt laste ülalpidamiseks välja mõista elatise 2175 krooni ühe lapse kohta kuus, mis on seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Kostja on nõus maksma elatist 1000 krooni ühe lapse kohta kuus. Kehtiva

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama säte sisaldus vana

§ 61lõikes 4.

Vabariigi Valitsuse 11.06.

1. a määrusega nr 90 on alates 01.07.
2. a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 2175 krooni kuus. 2 Hagejate esindaja on nimetanud hagis laste kulud ja palunud elatise välja mõista seaduses sätestatud minimaalmääras. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võiks

§ 102

lg 2 järgi olla aluseks elatise väljamõistmata jätmiseks või väljamõistmiseks allapoole seadusega sätestatud elatise alammäära. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelnimetatud asjaolusid kostja esile ei toonud.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt

§ 102

lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul selliseid asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks allapoole miinimummäära. Väike palk ei saa olla selliseks põhjuseks. Kostjal tuleb laste ülalpidamise nimel rohkem pingutada. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt laste ülalpidamiseks välja elatise 2175 krooni ühe lapse kohta kuus. Kohus mõistab elatise välja laste kasuks, sest lapsed on õigustatud isikuks vastavalt

§ 97p 1. Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt Ts

MS § 445 lg 1: laste kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda igakuiselt Mxxx Kxxxxxx arveldusarvele. Arvestades, et alates 01.01.

1. a võetakse Eesti käibele rahatähena euro, siis märgib kohus otsuse resolutsioonis elatisesumma ka euro vääringus ümberarvutatuna vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse §-ile
2. Hagejate esindaja taotles kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 11.10.
3. a, s.o tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kohus leiab, et hageja selline nõue on põhjendatud.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eelpool leidis kohus, et kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust. Ka enne 01.07.2010. kehtinud perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 2 kohaselt tuli elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka enne 01.07.2010. oli elatise minimaalmääraks 2175 krooni (

§ 61

lg 4) ning alla minimaalmäära elatise välja mõistmiseks olid seaduses samad põhimõtted: vanema töövõimetus, teine ülalpidamist vajav laps või ka elatist nõudva lapse enda piisav sissetulek (

§ 61

lg 5, 6).

§ 70

lg 2 sätestas, et elatise võib hageja nõudel välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 61lg 6 sätestatud asjaolusid.

Kostja on seadusest tulenevat kohustust rikkunud nii perioodil 11.10.2009-30.06.2010 (s.o nn vana Perekonnaseaduse kehtivuse ajal, kui ka pärast 01.07.2010.a) ja lapsi on ülal pidanud vaid hagejate esindaja, nende ema. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt laste kasuks välja elatise alammäära ulatuses ühe aasta eest- s.o perioodi 11.10.2009 - 11.10.2010. a eest. Elatis selle perioodi eest on kokku 52 200 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus poolte menetluskulud 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maimu Laumets 3 Kohtunik 4