Obsah (9)

§ 396§ 397§ 76§ 101§ 113§ 42§ 402§ 41§ 94

2-10-27946 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2010. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja n

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule 2 2-10-27946 (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Intress on tasu raha kasutamise eest ja kostjal oli õigus kasutada hageja raha kuni 20.09.2007.a.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostja jättis maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist. Sel alusel on hagi laenu põhiosa ja intressi nõudes põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja viivisenõue esitatud ulatuses. Kostja rikkus laenulepingut ja ei tagastanud laenusummat lepingus ettenähtud tähtajaks.

§ 101

lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu üldtingimuste punkt 6.1. näeb ette, et kui laenusaaja ei tagasta laenu laenutaotluses märgitud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt viivist 0,75 % tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast kalendripäevas. Kohus leiab, et viivisemäär sellises ulatuses on ebamõistlikult suur ja kuna tegemist on tüüptingimusega siis kohtu hinnangul on see tingimus tühine lähtuvalt

§ 42lg 3 p 5.

Poolte vahel sõlmitud laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga

§ 402

mõistes.

§ 402

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 42

lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 41

sätestab: Kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käesoleval juhul olid pooled lepingus kokku leppinud intressis 15 päeva eest 400 krooni, seega on intressimääraks 1,333 % päevas ning seega poolte kokkulepitud viivisemäär 0,75 % päevas ei ületa kokkulepitud intressimäära. Samas leiab kohus, et kuigi

§ 113

kolmas lause lubab viivist arvestada ka kokkulepitud intressimääras, on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida tüüptingimustel sõlmitud tarbijakrediidilepingu korral, kas viivise ja intressi kokkulepped on kehtivalt sõlmitud. Käesoleval juhul ületab poolte vahel kokkulepitud viivisemäär rohkem kui 30-kordselt seaduses ettenähtud viivisemäära, mis on laenusaaja suhtes liialt ebaproportsionaalne ning mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Hageja ja kostja vahelises lepingus määratud viivisemäär on kordades suurem ka muudes samal perioodil krediidilepingutes kasutusel olnud viivisemäärast. Seega, kuna kokkulepitud viivisemäär on

§ 42

lg 3 p 5 alusel tühine, siis

§ 41

kohaselt asub tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul

§ 113

lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr.

§ 94

lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivise määr

§ 94lg 1 kohaselt oli alates 3 2-10-27946 21.09.2007.a.

kuni 09.12.2008.a. 11 % aastas (0,03 % päevas) (kokku 2000 krooni x 0,03 % x 444 päeva = 266,40 krooni), alates 10.12.

1. a kuni 31.12.2008 9,5 % aastas (0,026 % päevas) (kokku 2000 krooni x 0,026 % x 22 päeva = 11,44 krooni); alates 01.01.
2. a kuni 30.04.
3. a 11 % aastas (0,03 % päevas) (kokku 2000 krooni x 0,03 % x 120 päeva= 72 krooni); alates 01.05.
4. a kuni 30.06.
5. a 9,5 % aastas (0,026 % päevas) (kokku 2000 krooni x 0,026 % x 61 päeva = 31,72 krooni); alates 01.07.2009 kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 14.06.
6. a 8 % aastas (0,021 % päevas) (kokku 2000 krooni x 0,021 % x 349 päeva = 146,58 krooni). Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi 21.09.
7. a kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 14.06.
8. a kokku summas 528,14 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja on lähtudes TsMS § 445 palunud kindlaks määrata otsuse täitmise viisi, millise taotluse kohas ka rahuldab. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi põhinõude osas ja osaliselt ka kõrvalnõuete osas, siis jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest riigilõiv summas 100 krooni, kokku riigilõiv 1100 krooni mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 4