2-06-1441/30

1 2 – 06 – 1441 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „20“oktoobril 2009.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 06 – 1441 Tsiviilasi: T. Ž. hagi I. B.´i vastu abielu lahutamise ning alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx, sündinud: „06“augustil 2005.a.) ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagi hind: 28 500.- krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: T. Ž. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: P. P. (isikukood: xxx, asukoht: Tulundusühistu SOTER); Kostja: I. B. (sündinud: „xxx., elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Ülalpidamist vajav alaealine laps: P. B. (isikukood: xxx, sündinud: „06“augustil 2005.a., elukoht: xxx Kohtuistungi toimumise aeg: „30“september 2009.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep, hageja, T. Ž. ja tema lepinguline esindaja, P. P.; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Lahutada T. Ž. ja I. B.´i abielu, mis registreeriti „10“jaanuaril 2004.a. St. Peterburgi Linnavalitsuse Perekonnaseisuaktide Valitsuse Abielude Registreerimise Palees nr.2, mille kohta on tehtud kanne nr.58. Pärast lahutust jätta T. Ž. perenimeks – „Ž.“. Abielust sündinud alaealine laps: P. B. (isikukood: xxx), jätta T. Ž. kasvatada ja üleval pidada. Mõista I. B.´ilt (sündinud: xxx.a., elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), ülalpidamiseks 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus alates „24“jaanuarist 2006.a. kuni „31“detsembrini 2006.a.; 1 800.- krooni (üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti) kuus alates „01“jaanuarist 2007.a. kuni 2 31.detsembrini 2007.a. ning 2 175.- krooni (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseadusega“ kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“jaanuarist 2008.a. kuni „06“augustini 2023.a. so kuni alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), täisealiseks saamiseni T. Ž. (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Tühistada Viru Maakohtu 22.augusti 2007.a. määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud I. B.´i suhtes. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta T. Ž. ja I. B.´i endi kanda sellises ulatuses nagu nad neid kulusid on kandnud. Riigilõiv alaealise lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise eest jätta Eesti Vabariigi kanda. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD T. Ž. ja I. B. elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.8), registreeritud abielus alates „10“jaanuarist 2004.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.9), alaealine laps: P. B. (isikukood: xxx), kes, hagiavalduse kohaselt, oli hageja, T. Ž., kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, I. B., hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud ning alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Hageja leiab hagiavalduses, et abielu jätkamine oli võimatu, kuna abielulised suhted lõppesid T. Ž. ja I. B.´i vahel alates 2005.a. novembrist. Abikaasade kooselu ajal kuritarvitas I. B. pidevalt alkohoolseid jooke, aga samuti oli I. B. psühholoogilises sõltuvuses hasartmängude mängimisest. Abielu ja perekonna säilitamine ei olnud T. Ž. arvates võimalik. Pooled elasid lahus erinevates riikides ning isiklikke kontakte nende vahel ei 3 olnud. T. Ž. palus abielu lahutada ning pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „Ž.“, abielust sündinud alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), palus T. Ž. jätta enda kasvatada ja üleval pidada. Samuti palus T. Ž. alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), ülalpidamiseks I. B.´ilt välja mõista elatusraha Perekonnaseadusega kehtestatud minimaalsuuruses ühe lapse kohta kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „24“jaanuarist 2006.a.. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, I. B., vabatahtlikult kirjalikku vastust hagile ei esitanud. Vastuseks Viru Maakohtu õigusabi taotlusele, kuulata I. B. üle Vene FV Kompetentse Kohtu poolt, saabus Viru Maakohtusse kohtuistungi protokoll 11.märtsist 2009.a. (tl.94-95), mille kohaselt kuulati I. B. käesoleva tsiviilasja raamides üle St. Peterburgi Nevski Rajoonikohtu poolt isiklikult. Ülekuulamise käigus avaldas I. B. isiklikult, et ta on nõus abielu lahutamisega. Alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksmisega I. B. nõus ei olnud, kuna peres elab tütar, kes elab ema juures, Eesti Vabariigis. Umbes kolm aastat tagasi saatis I. B. T. Ž.´le lapse ülalpidamiseks raha, kuid T. Ž. ise keeldus sellest rahast. Käesoleva hetke seisuga ei teeni I. B. nii palju, et maksta T. Ž. poolt nõutud elatusraha. I. B. nõustus ülekuulamise käigus maksma T. Ž.´le elatusraha alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), ülalpidamiseks, summas 1 000.- rubla kuus. Vastuhagi I. B. T. Ž. vastu esitada ei soovinud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, T. Ž. ja tema lepinguline esindaja, P. P., palusid kohtuistungil hagi rahuldada. Abielu palusid lahutada, abielust sündinud alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), palusid jätta T. Ž. kasvatada, pärast lahutust soovis T. Ž. jätta endale perenimeks – „Ž.“. Hageja ja tema lepinguline esindaja selgitasid kohtule, et T. Ž. ja I. B. abiellusid St. Peterburis, aga samuti elasid St. Peterburis ühise perena. Poolte kooselust sündis pooltel alaealine laps: P. B. (isikukood: xxx). Abielu jooksul, poolte kooselu kestel, kuritarvitas I. B. alkohoolseid jooke ning mängis hasartmänge. Alkoholijoobe seisundis muutus I. B. vägivaldseks T. Ž. suhtes, andes sellega alaealisele lapsele: P. B.´le (isikukood: xxx), halba eeskuju. Abielulised suhted lõppesid T. Ž. ja I. B.´i vahel 2005.a. novembris, kui T. Ž. kolis vanemate juurde tagasi Eestisse. Abielludes T. Ž. perenime ei vahetanud, mille tõttu palus T. Ž. jätta endale sama perenime. Vaidlusi lapse hooldusõiguse üle ja lapse kasvatamise üle T. Ž. ja I. B.´i vahel ei olnud. Abikaasade ühisvara T. Ž.´l ja I. B.´il jagada ei soovinud, kuna kõik ühisvara jagati ära abikaasade lahkukolimisel vastavalt abikaasadevahelisele kokkuleppele. Varalisi vaidlusi T. Ž. ja I. B.´i vahel ei olnud. 4 KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maksekorraldusega nr.480 riigilõivu tasumise kohta (tl.7). T. Ž. ja I. B.´i abielutunnistuse originaaliga (tl.8). Fotoärakirjaga T. Ž. passist (tl.11). Fotoärakirjaga P. B. (isikukood: xxx) passist (tl.12). Viru Maakohtu 07.veebruari 2006.a. määrusega ning selle tõlkega vene keelde (tl.1318). Rahvusvahelise posti kviitungiga 12.märtsist 2006.a. I. B.´ile hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamise kohta (tl.19). T. Ž. kirjaliku omakäelise avaldusega ja selle tõlkega (tl.20-23). T. Ž. lepingulise esindaja, P. P.´i, kirjaliku taotlusega kohtule 17.augustist 2007.a. (tl.24-25). Viru Maakohtu hagi tagamise määrusega 22.augustist 2007.a. ja selle tõlkega vene keelde (tl.26-28). T. Ž., lepingulise esindaja, P. P.´i kirjaliku taotlusega (tl.47). 18.veebruaril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.48). Viru Maakohtu õigusabi taotlusega Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule (tl.50-54). Viru Maakohtu õigusabi taotlusega Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule (tl.5966). 27.oktoobril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.79-80). Viru Maakohtu õigusabi taotlusega Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule (tl.8592). Vastusega õigusabi taotlusele (tl.93-108) sh kostja, I. B.´i, St. Peterburi Nevski Rajoonikohtu poolt ülekuulamise protokolliga 11.märtsist 2009.a.. 30.septembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele 5 nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et T. Ž. hagi I. B.´i vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et T. Ž. ja I. B.´i abielu jätkamine oli võimatu, millise asjaolu tõttu kuulus abielu lahutamisele. Pärast lahutust tuleb jätta T. Ž. perenimeks – „Ž.“. Abielust sündinud alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), pidas kohus õigeks ja vajalikuks (arvestades eelkõige alaealise P. B. (isikukood: xxx) huve) jätta lapse ema, T. Ž., kasvatada ja üleval pidada. Kohus luges tõendatuks, et I. B.´ilt tuleb välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks elatis. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi T. Ž. ja I. B.´i vahel ei ole, abikaasade ühisvara olid pooled jaganud juba varem, kokkuleppel. Samuti luges kohus tõendatuks, et T. Ž. ja I. B.´i vahel puudusid vaidlused alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx) hooldusõiguse üle ning P. B. (isikukood: xxx) kasvatamise üle. Kohus luges tõendatuks, et kostja, I. B., lapsevanemana ei täitnud piisavas ulatuses alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx) ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, T. Ž., nõudel I. B.´ilt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kohtu poolt kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema (T. Ž. ja I. B.´i) varalisest seisundist ja lapse (P. B. (isikukood: xxx)) vajadusest. Kuna I. B. ei täida piisavas ulatuses oma ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatusraha välja Perekonnaseaduses ettenähtud minimaalsuuruses (1/2 suuruses Eestis kehtivast miinimumpalgast) alates elatisehagi kohtusse esitamisest (alates 24.jaanuarist 2006.a.). Kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta neid kulusid kandnud poole enda kanda. Elatusraha väljamõistmise riigilõivu pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda. Johannes Külaots Kohtunik