Obsah (6)

§ 313§ 315§ 478§ 532§ 558§ 559

2-09-67872 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2011.a Jõhvis Tsiviilasja number 2-09-67872 Kohtunik Johannes Külaots Tsiviilasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse (Kohtla

§ 313

ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte

§ 315ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord:

§ 478

4 lg 4 kohaselt, määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.

§ 532

lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

§ 532

lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. ASJAOLUD JA ASJA EDASINE KÄIK Kohtla-Järve Linnvalitsus esitas

1. detsembril 2009 avalduse esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Avalduses palub avaldaja võtta ära S. G.`ilt ja J. G.`ilt alaealine laps A. G. ja anda alaealine laps riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse, kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas. Avalduse kohaselt sündis A. G. 30.11.2009 pere kuuenda lapsena. S. G.`i kuuest lapsest kolm on surnud veel vastsündinu eas kodus olles. 04.12.2009 külastasid lastekaitseinspektorid perekonda nende elukohas. Külastamisel selgus, et perekond elab väikeses 2-toalises korteris koos kahe tütre ja vastsündinuga. Külastamise ajal oli J. G. tugevate alkoholilõhnadega. 10.12.2009 teatas SA Ida-Viru Keskhaigla sotsiaaltöötaja, et S. G. tõi 09.12.2009 oma vastsündinud lapse A.i haiglasse, andis lapse meditsiinitöötaja kätte ja lahkus kiiresti haiglast. 14.12.2009 lastekaitseinspektorite vastuvõtul andsid S. G. ja J. G. kirjaliku nõusoleku lapse riiklikule hoolekandele paigutamiseks, mõlemad vanemad keeldusid väikelapse koju võtmisest. Avaldaja leiab, et alaealise lapse tervis ja elu ning turvalisus on ohtu seatud ja seetõttu tuleks kohaldada esialgset õiguskaitset. Avaldaja palub ära võtta S. G.`ilt ja J. G.`ilt alaealine laps A. G. ja anda alaealine laps riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse, kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse 04.12.2009 ja 09.12.2009 kodukülastuse aktidest (tl. 11,12) nähtub, et S. G.`i ja J. G.`i korter on väike, kuigi elamistingimused on head. 04.12.2009 külastusel oli J. G. alkoholi tarbimise jääktunnustega, on teada, et tal on alkoholisõltuvus. Korter on väike, puudub koht lapsevoodi jaoks. 09.12.2009 külastusel selgitasid lapsevanemad, et nad viisid lapse haiglasse, kuna lapse emal on palavik ja tal puudub rinnapiim. 2 S. G.`i ja J. G.`i poolt 14.12.2009 omakäeliselt kirjutatud avaldustest (tl. 7, 8) nähtub, et nad on nõus lapse A.i andmisega riiklikule ülalpidamisele. Puudutatud isikute sõnul vajavad nad psühholoogilist abi. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 21.12.2009 Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste määramiseks alaealise lapse suhtes (lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta). Avalduse kohaselt viibib alaealine laps A. G. alates 16.12.2009 riiklikul hoolekandel Narva Lastekodus (tl. 23-25). Puudutatud isikud S. G. ja J. G. esitasid
2. jaanuaril 2010 kohtule kirjalikud selgitused, milles nõustuvad sellega, et nende laps A. G. oleks ajutisel ülalpidamisel Narva Lastekodus, kuni S. G.`i ravi lõppemiseni (tl. 51, 52). Avaldaja, Kohtla-Järve Linnavalitsus, esitas 17.09.2010 kohtule teatise ja täiendavad tõendid, millest nähtub, et puudutatud isikutele S. G.`ile ja J. G.`ile oli alates jaanuarist 2010 korduvalt antud nõusolek lapse külastamiseks lastekodus. Samuti läbisid puudutatud isikud ajavahemikul 02.03.2010 kuni 02.09.2010 perenõustamise psühholoogi juures. SA Ahtme Haigla tõendist nähtub, et S. G. on pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks 17.06.1996, samuti on viibinud statsionaarsel ravil 19.06.-01.07.
3. Korduv ravi oli määratud 07.01.2010 kuni 02.07.
4. Puudutatud isikud on jätkuvalt lastekaitsetöötajate kontrolli all, koos suunamisega psühholoogi juurde konsultatsiooni ja perenõustamise saamise eesmärgiga (tl.53-64).
5. detsembril 2010 esitas avaldaja esindaja kohtule teatise ja täiendavad tõendid, millest nähtub, et puudutatud isikud külastasid korduvalt oma last A.it Narva Lastekodus. Samas ei võtnud nad kunagi külastusele kaasa oma vanemaid tütreid. Lastekaitsetöötajad on täheldanud, et puudutatud isikud ei ole avaldanud soovi alaealise lapse kiiremaks koju naasmiseks, nad on rahul lapse külastamise võimalusega (tl. 74-90). KOHTUISTUNG Viru Maakohtu
6. jaanuari 2011 kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ja palus eraldada laps S. ja J. perekonnast, piirates vanemate hooldusõigust (ilma vanema õiguste äravõtmiseta). S. G. sünnitas poisslapse 30.11.2009 aastal, kuid haiglast teatati, et perekond tuleb võtta täiendavale kontrollile. G. on sünnitanud 6 last, nendest 3 last on surnud imikueas kodus olles. Samuti viitasid haigla töötajad S. G.`i agressiivsele käitumisele. 04.12.2009 tegid lastekaitse töötajad kodukülastuse, oli ka läbi viidud täiendav vestlus väikelapse hooldusest, põhiliselt S.ga, kuna J. oli tugevate alkoholilõhnadega. Neile oli tehtud ettepanek pöörduda konsultatsioonile psühholoogi juurde. 10.12.2009 teatas haigla sotsiaaltöötaja, et 09.12.2009 tõi S. oma väikelapse haiglasse, andis üle meditsiinitöötajale ja lahkus kiirelt selgitusi andmata. Mahajäetud laps toimetati lasteosakonda. Laps oli terve, haiglaravi ei vajanud. Samas teostati külastus perekond G.`kide elukohta, kus S. väitis, et tal on kõrge palavik ja ta tundis hirmu lapse pärast ning seetõttu viis ta haiglasse. Mõlemad vanemad keeldusid last haiglast koju võtmast. Väikelaps oli suunatud Narva Lastekodusse, kus ta viibib kuni käesoleva ajani alates 16.12.
7. Antud aja jooksul on eestkosteasutus teinud perekond G.`kidega sotsiaalnõustamist, nendega on palju töötanud psühholoog. Kuid nende poolt ei ole kuni käesoleva ajani selget avaldust oma lapse koju tagasi võtmise kohta. Nad käivad regulaarselt last lastekodus külastamas. S. ja J. G.`il on kodus veel kaks alaealist last ja need kaks last ei tea oma väikevenna olemasolust, nad ei ole käinud teda vaatamas lastekodus. Psühholoog on oma arvamuses viidanud sellele, et S.l on tervislikud probleemid, ta on käinud konsultatsioonil psühhiaatriaosakonnas, kuid ravi on lõpetamata. Nõustamistel käitub S. agressiivselt, süüdistades kõiki teisi probleemides. Probleemiks on ka J. G.`i poolt alkoholi tarvitamine, eriti viimasel ajal. Kodukülastuste ajal on J. G. olnud alkoholi jääknähtudega, ta ise ei eita seda. 3 Viimasel ajal on ta hakanud tarvitama kangeid alkohoolseid jooke. Sellest on tekkinud ka probleemid kodus. Lähtudes ülaltoodust palub avaldaja esindaja avaldus rahuldada ja piirata J. ja S. G.`i suhtes lapse hooldusõigust, eraldada laps perekonnast ja määrata lapsele eestkostjaks esialgu KohtlaJärve linn. Avaldaja palub lapse perekonnast eraldada kuni lapse kooli minekuni, jättes lapse Narva Lastekodusse. Puudutatud isik S. G. ei nõustunud avaldusega ja palus jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isiku sõnul ei ole mingid inspektorid temaga rääkimas käinud peale seda, kui ta haiglast koju sai. Nad rääkisid tema abikaasaga, mitte temaga. Ta ei ole avaldusega nõus, kõike mida räägiti, ei ole olnud. Lastekaitse inspektorid ei ole tema kodus käinud. Haiglasse läks ta abi järele, talle oli vaja füüsilist ja moraalset abi. Oli haige, palavik oli kõrge, kartis lapse pärast, et laps jääb haigeks. Ta füüsiliselt ei jõudnud kolme last hooldada sel ajal, laps oli väga väike. Ta lamas ja toitis last rinnaga ning ei saanud hooldada teisi lapsi. Keegi ei ole talle ettepanekut teinud, et ta lapse haiglast ära võtaks enda juurde. Ta tahtis, et lapsel oleks parem olla. Kodus sel ajal oli lapsel halb olla. Ta ei ole öelnud, et kolm last on liiga palju. Ta on tema poeg ja peab elama kodus. Nad käivad regulaarselt last Narva Lastekodus vaatamas. Ta käis psühhiaatri juures ja tema ravi lõppes. Arst ütles, et ravi on lõppenud ja ta ei vaja enam ravi. Lastekaitse inspektorid ei ole teinud talle ettepanekut kirjutada avaldus, et ta saaks lapse lastekodust ära võtta. Puudutatud isik J. G. ei nõustunud avaldusega ja palus jätta avaldus rahuldamata. Nad kirjutasid avalduse, et laps pannakse ajutiselt lastekodusse. Avaldusega lapse eraldamise kohta perekonnast ei ole nõus. Alguses oli raske, kui teda töölt vallandati. Hakkas alkoholi tarvitama, kuid see oli ajutine. See ei ole tõsi, et ta käis lastekaitses alkoholi jääknähtudega. Psühholoog ütles, et neil ei ole enam nõustamist vaja. Mida kiiremini laps koju tuleb, seda parem. Ta käis last pidevalt Lastekodus vaatamas. Teised lapsed teavad, et neil on vend. Korra käis noorem tütar koos nendega lastekodus. Varem ta tarvitas iga päev õlut. See oli siis, kui laps ära võeti. Nüüd ta alkoholi ei tarvita, sest on iga päev roolis ja otsib tööd. Kanget alkoholi ta üldse ei tarvita, ei tea kust psühholoog seda võttis. Käis Soomes tööd otsimas, siis teda ei olnud kodus. Kui inspektorid oleks käinud neid kontrollimas, siis nad oleks näinud, et kõik on hästi. Ta koondati augustis 2009, laps sündis 30.11.
8. Praegu saavad sotsiaalabi ja lastetoetust. Kui vaja, aitavad teda vanemad, ise leiab ka vahel ajutist tööd. Tema juuresolekul on surnud ainult kaks last. Mõlemal korral oli ta tööl, naine helistas ja ütles, et asi on halb. Öeldi ainult, et oli ootamatu lapse surm. Lapsed olid 8- päevane ja kahekuune. Puudutatud isiku, Narva Lastekodu esindaja Mare Välja sõnul võtsid nad A. G.`i ära lastehaiglast. Tema areng oli eakohane. Laps oli kollane s.o. vastsündinute kollatõbi, lapsel oli tugev käte ja jalgade värisemine. Kui laps toodi, vaatas teda kohe üle perearst. Perearst andis soovitused toitumiseks, selgitas ära vastsündinute kollatõve põhjused. Nädala pärast tuli taas õde last vaatama. Selle aja jooksul on läbinud kaks korda neuroloogi uuringud. Mis puudutab äkksurma siis perearst selgitas, et tuleb järgida toitumist. Ka A.il on refleks, väga nõrk lihas mao ja söögitoru järel. Praegu on laps aasta ja ühe kuune. Operatiivset ravi ei vaja, seda otsustatakse 3 aasta tagant. Praegu Aleksander viskab toitu ikka veel ohtralt tagasi. Esimene külastus oli ilma loata, me ei lasknud ema sisse. Selgitasime, et ilma loata last vaatama tulla ei saa. Vanemad on käinud regulaarselt last vaatamas. Esimesel lühiajalisel külastusel oli üks laps kaasas. Praegu nad külastavad last regulaarselt kaks korda kuus. Külastuste ajal on alati meie töötaja juures, kes jälgib külastuste käiku. Vanemad on väga tundelised, hoiavad pisaraid tagasi. Poiss tunneb end rahulikumalt isa süles. Praegu on ta aktiivne laps, jookseb ringi, väga iseseisev. Talle ei meeldi, kui teda süles kantakse. Puudutatud isik on olnud ühel külastusel juures, luba oli antud ainult isale, kuid ema tuli ka. Vaatas, kuidas toimub suhtlemine lapsega. Külastus oli emotsionaalne, pisaratega. Lapse tervist on uuritud, 4 lapsel on diagnoos, nad teavad, kuidas teda hooldada. Täielikku kindlust, et lapsega midagi ei juhtu, neil siiski ei ole. On hirm just seoses sellega, et laps on väga aktiivne. Perekonnas on lapsel alati hea olla. Parem, kui lapse suhtes on suurem jälgimine. Siis kui selgub, kas refleks vajab operatiivset ravi või mitte. Kui laps tahab õhtul kella 10 paiku süüa siis seda teha ei tohi, laps võib öösel ära lämbuda. Meil on laps kindla toitmisrežiimiga ära harjunud. Laps vajab väga suurt tähelepanu ja režiimi. A. G.`il on siiani soodumus äkksurmale, lastekodu tingimustes on nad suutelised seda ära hoidma. Neil öösel kasvataja ei maga, kontrollib lapsi pidevalt. Lastekodus on turvalisem. S. G. on ka talle rääkinud, et ta ise käis ravil ja sai ravi ning seda ta enam ei vaja. Kuid mitmes ettekandes on ära märgitud, et isal on märgatud väga tihti käte värisemist. Millest see tuleneb, ei oska öelda. Ta on tähele pannud, et perekonna sees on abikaasade vahel pingelised suhted. Alkoholi lõhnasid ta kunagi tundnud ei ole. On näinud, kuidas J. on püüdnud väga äkiliselt katkestada oma abikaasa juttu. Siin on vist perekonnal vaja veel tööd teha. Teda häirib, et vanemad lapsed teavad venna olemasolust, kuid kuidas nad suhtuvad sellesse lapsesse, ei ole teada. Oleks hea, kui õed käiksid samuti vennal külas. Perekonnal on alati võimalik last tagasi taotleda. Puudutatud isiku esindaja palus Kohtla-Järve linna taotlus rahuldada, kuna see on käesoleval ajal lapse huvides. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära istungile ilmunud menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sünniakti järgi on lapse A. G.`i vanemateks S. G. ja J. G. (tl. 4). Viru Maakohtu 16.12.2009 kohtumäärusega on kohaldatud esialgset õiguskaitset ning menetluse ajaks on S. G.`ilt ja J. G.`ilt ära võetud alaealine laps A. G.. Alaealine laps A. G. on antud riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse, kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas. Laps asub riiklikul ülalpidamisel Narva Lastekodus. Avalduse kohaselt ei ole lapse vanemad tundnud huvi selle vastu, et last lastekodust ära võtta, neid rahuldab see, et nad saavad käia last külastamas. S. G. ja J. G. on ise kirjutanud avaldused, kus on nõustunud sellega, et nende laps oleks ajutiselt lastekodus (tl.7, 8). 06.09.2010 psühholoogi arvamusest nähtub, et S. ja J. G.`id peavad jätkama koostööd lastekaitseinspektoritega ning väga oluline on jätkata tööd psühholoogiga pereprobleemide lahendamiseks. S. vajab ka psühhiaatri poolset tervisliku seisundi kontrolli jätkamist, kuna tema psüühiline seisund on väga halb seoses ravimite mittetarvitamisega (tl. 61.62). SA Ahtme Haigla 25.08.2010 tõendist nr. 181 nähtub, et S. G.`ile oli määratud ravi 07.01.2010 kuni 02.07.
9. Pärast seda ei ole S. G. arsti vastuvõtule pöördunud (tl. 63). Narva Lastekodu esindaja kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et lapsel on probleemid tervisega, A. G.`il on siiani soodumus äkksurmale, lastekodu tingimustes on nad suutelised seda ära hoidma. Lastekodus on turvalisem. Esialgu ei ole veel teada, kas laps vajab kirurgilist sekkumist. Avaldaja avaldusest nähtub, et pere 6 lapsest on 3 last surnud imikueas äkksurma (tl. 23 -25). Avaldaja on esitanud taotluse S. G.`i ja J. G.`i hooldusõiguse piiramiseks lapse A. G.`i suhtes ja lapse perekonnast eraldamiseks. Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada

§ 558

lg 1 sätteid, mille kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. 5 Lapse vanemad S. G. ja J. G. palusid jätta avaldus rahuldamata, kuna soovivad ise last kasvatada. Nad käivad last regulaarselt (2 korda kuus) lastekodus külastamas, kuid nad ei ole esitanud avaldust lapse kojuviimiseks.

§ 559

kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Alaealine laps A. G. on sündinud

1. novembril 2009 aastal, seega ei pidanud kohus lapse ärakuulamist võimalikuks. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) peatükis
2. Vastavalt PKS § 116 lg 2, vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Lastekaitse seaduse § 8 alusel, igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. PKS § 123 lg 1, 2 kohaselt, kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Perekonnaseaduse § 134 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta. Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid, mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks. Perekonnaseaduse § 135 lg 1, 3, 4 kohaselt, kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Isikuhooldusõiguse olulise piiramise või täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks vallavõi linnavalitsuse. Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes. 6 Eeltooduga tuvastas kohus, et kuigi asjast puudutatud isikud S. G. ja J. G. tunnevad huvi lastekodus viibiva alaealise lapse vastu, ei võimalda lapse tervislik seisund ja puudutatud isikute perekondlikud probleemid täiel määral tegelda väikelapse kasvatamisega. Perekonnas kasvab veel kaks last, kuid probleemid lapse hooldamise osas tekkisid S. G.`il ja J. G.`il seoses noorema lapse A.iga. Samuti on S. G.´il probleeme enda tervisega, ta vajab nii psühholoogi abi kui ka psühhiaatri järelvalvet. Samas ei soovi S. G. neid probleeme tunnistada, väites, et ta on täiesti terve. Arvesse tuleb võtta ka väikelapse A.i tervislikku seisundit. Avaldaja Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja puudutatud isiku Narva Lastekodu arvamuste kohaselt ei ole S. G. ja J. G. võimelised praegu oma alaealist last kasvatama, nende arvamuse kohaselt on parem, kui piirata vanemate hooldusõigust lapse suhtes ja eralda laps perekonnast. Narva Lastekodu esindaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt asub laps A. G. Narva Lastekodus. Kuigi lapse vanemad külastavad last regulaarselt ja tunnevad huvi lapse tervise vastu, on esindaja arvamuse kohaselt lapsel parem ja ohutum jääda lastekodusse seoses lapsel esinevate terviseprobleemidega (A. G.`il on siiani soodumus äkksurmale). PKS § 171 lg 1 kohaselt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Vastavalt PKS § 176, lg 1, 2, kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Kui sobivat füüsilist või J.idilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab avalduse ja piirab S. G.`i ja J. G.`i hooldusõigust alaealise lapse A.i suhtes. Kohus eraldab lapse A.i perekonnast, määrates lapse eestkostjaks Kohtla-Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena). Antud olukorras on vanemate hooldusõiguse piiramine lapse suhtes ja lapse perekonnast eraldamine lapse huvides. Pärast perekondlike probleemide lahendamist ja hooldusõiguse piiramise aluseks olevate asjaolude äralangemist võivad nad pöörduda Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja kohtu poole avaldusega vanema hooldusõiguse taastamiseks. Johannes Külaots Kohtunik 7