KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-30718 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2010, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi A. L. hagi V. K.i suurenda

§ 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). 3

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1) Vabariigi Valitsuse 11.

juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Kostja on nõus tasuma lapse kasvatamiseks elatist miinimummääral ja teatab , et tema arvates on laps terve ja ravimeid ei vaja. Hageja poolt 02.novembri 2010 kohtuistungil esitatud tõenditele tuginedes kohus arvestab lapse tervisliku seisundiga ja konstanteerib , et laps vajab ravi ja ravimeid. Hageja on oma tõendis kulutustele (tl 3) märkinud, et tervisele, ravimitele ja vitamiinidele kulub lapsel kuus 500 krooni. Seda hageja poolt esitatud Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriiside ja ostetud ravimite tsekid (millega on kostja tutvunud) ka tõendavad. Kui hageja katab ravimikuludest ½ osa, peab kostja kandma teise ½ osa. Seetõttu suurendab kohus väljamõistetavat minimaalset elatisraha 250 krooni võrra. Hageja ei esitanud kohtule kuusissetuleku tõendit. Kohtu poolt Maksu- ja Tolliameti väljavõtte kohaselt töötab hageja Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuses. Kostja sissetulek moodustab 5 000 krooni kuus (t.l. 21). Kostjal on peale poolte ühise tütre J. veel alaealine tütar D. ( tl 20). Kohus eeldab , et vanemaga koos elav laps on alati rohkem kindlustatud kui see, kes vanemaga koos ei ela. Kostja poolt esitatud tõendid laenulepingute olemasolu kohta (t.l. 22) jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud lepingust tulenevad kohustused ei vabasta kostjat iseenesest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Samuti on kostjal nimetatud lepingute alusel saanud hüvesid, mida tal on võimalik kasutada. Kohus arvestab sellega, et kostja on kogu kohtumenetluse ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus leiab , et tulumaks ei ole lapse ülalpidamiskulu ning seetõttu ei saa hageja poolt märgitud tõendis tl 3 seda kuluks arvestada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning suurendada Viru Maakohtu 23.aprilli 2007 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealise lapse J. K. (sündinud: 14. juulil 1996) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks alates 28. juunist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni .14 juulini 2014 igakuine elatusraha 2425 kroonini. Väljamõistetav elatis moodustub miinimumelatise suurusest(2175 krooni ) ,millele on lisatud pool osa lapse üldistest ravikuludest ,so 250 krooni Hagihind Hagi on esitatud alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamiseks 1800 kroonilt igakuiselt elatusrahalt 3000 kroonini. 4