ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2091 Haldusasi R.K kaebus Viru Vangla toimingute õigusevastaseks tunnistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- jaanuar 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja R.K, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Eve Kangro RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD R.K esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles taotles Viru Vangla toimingute õigusevastaseks tunnistamist ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist. Kohustava ettekirjutuse tegemist vanglale taotleb kaebaja selleks, et tema poolt esitatud taotlused hamba- ja silmaarsti vastuvõtule saamiseks registreeritaks ja säilitataks paberkandjal. R.K palub tunnistada õigusevastaseks Viru Vangla toimingud, millega jäeti registreerimata, säilitamata ja väljastamata kaebajale koopiad tema taotlustest, mis olid esitatud 05.06.2009 hamba- ja silmaarsti vastuvõtule saamiseks. Kaebaja palub teha 3-09-2091 ettekirjutus Viru Vanglale eelnimetatud taotluste registreerimiseks, säilitamiseks ja kaebajale nendest koopiate väljastamiseks. Ühtlasi palus kaebaja teha Viru Vanglale ettekirjutus, millega kohustada vanglat kaebaja poolt arsti vastuvõtule esitatud taotlusi registreerima ja säilitama paberkandjal. Kaebaja märgib, et tema põhjendatud huvi ettekirjutuse tegemiseks vastustajale seisneb selles, et tulevikus selliseid asju ei korduks (preventiivne eesmärk). Kaebaja esitas 08.07.2009 Viru Vanglale teabenõude, milles palus väljastada talle koopiad tema poolt 05.06.2009 esitatud taotlustest arsti vastuvõtule saamiseks. Viru Vangla teatas 15.07.2009 kaebajale, et vangla ei saa väljastada 05.06.2009 koopiaid taotlustest arsti vastuvõtule saamiseks, kuna neid ei registreeritud dokumendiregistris ega säilitatud. Selle peale esitas kaebaja 10.08.2009 vaide, milles taotles 05.06.2009 taotluste registreerimata ja säilitamata jätmise õigusevastaseks tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist nimetatud taotluste registreerimiseks, säilitamiseks ja nendest koopiate väljastamiseks kaebajale. Viru Vangla jättis 25.08.2009 vaideotsusega nr 6-25/506-2 vaide rahuldamata ning vastustaja 25.08.2009 kirjaga nr 6-25/506 tagastati vaie õigusevastasuse tuvastamise osas. Kaebaja leiab, et Viru Vangla poolt kinnipeetava taotluste registreerimata ja säilitamata jätmine on Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) vastuolus olev toiming ning piirab kaebaja subjektiivseid õigusi (nt tekib vajadus kasutada oma õiguste kaitseks tõendina taotluste koopiad või arstiabi saamata jäämise korral viidata nimetatud taotlustele, jne). Kaebaja viitab Riigikohtu 28.10.2002 otsuse nr 3-4-1-5/02 p-le 30, milles sätestatakse, et kooskõlas PS §-ga 10 kehtivad Eestis demokraatliku õigusriigi põhimõtted, st Eestis kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõtete analüüs annab alust järeldada, et PS §-st 14 tuleneb isiku õigus heale haldusele, mis on üks põhiõigustest (Riigikohtu 17.02.2003 kohtuotsus nr 3-4-1-1-03). Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 15 lg 1 kohaselt on haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma sõltumata selles esinevatest puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. HMS § 19 lg 1 kohaselt haldusorgan säilitab avaldused, taotlused ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel vastava toimiku. Ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (edaspidi MSVS) kohaselt tuleb kirjalik pöördumine vastu võtta ning vajadusel sellele vastata. Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrusega nr 80 kinnitatud „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ (edaspidi AakÜA) § 1 sätestab asjaajamisnõuded asutusele, dokumentide säilitamise ja registreerimise korra ning §-st 17 tulenevalt on asutus kohustatud registreerima dokumendiregistris saadud dokumendid ning dokumendi saamise või saatmise viis ei saa olla dokumendi registreerimata jätmise põhjuseks. Samuti loetakse dokument registreerituks, kui talle on antud indeks ja ta on registrisse kantud. Ühtlasi märgib kaebaja, et avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) sätestab põhimõtte, et juurdepääs avalikule teabele peab igaühele olema tagatud kiiresti ja hõlpsalt. AvTS § 18 lg 1 kohaselt täidetakse teabenõue viivituseta, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul. Kaebaja leiab, et vastustaja on eelpooltoodud põhimõtteid rikkunud. Vastustaja on kohustatud seadusest tulenevalt registreerima ja säilitama iga kaebaja taotluse ja väljastama teabenõude alusel sellest koopia kaebajale. Käesoleval juhul on sisuliselt vaideotsuses jäetud probleem lahendamata, sest vastustaja ei ole vastanud adekvaatselt kaebaja vaidele, miks ei täidetud PS §-st 14, HMS-st, AvTS-st, MSMS-st ja AakÜA-st tulenevaid norme kaebaja poolt 05.06.2009 esitatud taotluste menetlemisel. Vastustaja on nii teabenõudele vastamisel kui ka vaideotsuses teinud viite Viru Vangla kodukorra p-le 20.3, mille kohaselt arsti vastuvõtule saamiseks tuleb sellest teavitada inspektor-kontaktisikut, kes registreerib taotleja arsti vastuvõtule elektroonilisel teel. Vaidlus on selles, et kui kinnipeetav otsustab esitada motiveeritud taotluse arsti vastuvõtule saamiseks, siis ei ole vanglal õigust käituda seadusevastaselt, st võtta küll taotlus vastu ning seejärel kaebajat teavitamata (salaja) jätta taotlus registreerimata ja säilitamata. Taotluse registreerimine dokumendiregistris ei välista taotluse registreerimist elektroonilisel teel. Viru Vangla kodukorra p 20.3 ei keela kirjaliku taotluse esitamist arsti 2
(5)3-09-2091 vastuvõtule. Vangla elektroonilisel andmebaasil ei ole õiguslikku tähendust, kuna see on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks ja sisemise info edastamiseks sarnaselt kinnipeetavate registriga ning sellest tehtud väljaprint paberil ei ole dokumentaalne tõend. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks selline oluline sündmus nagu seda on arsti vastuvõtule registreerimise taotlus, jäetakse ilma põhjendamata registreerimata, aga kõik teised taotlused registreeritakse. Kaebaja leiab, et kui tema on otsustanud esitada kirjaliku taotluse arsti vastuvõtule HMS § 14 alusel, siis ei ole vanglal õigust jätta seda registreerimata ja säilitamata põhjusel, et vangla leiab antud taotluse olevat mittevajaliku. Oluline on siinjuures asjaolu, et vangla ei saa taotluse eiramisel tugineda ka näiteks ebapiisavale haldussuutlikkusele, suurele ajakulule taotluste menetlemisel või viitele, et elektrooniliselt on teave juba edastatud, vms. Kaebaja leiab, et vaideotsuses on meelevaldselt leitud, et vangla kodukord on kooskõlas seadusega. Kaebaja pole vaidlustanud Viru Vangla kodukorra p-i 20.3 ja leiab, et kindlasti on arsti vastuvõtule registreerimine elektroonilisel teel teretulnud, kuid kui registreerimine toimub elektrooniliselt, siis justkui ei olegi õigust kirjaliku taotluse esitamiseks. Eeltoodut peab kaebaja seadusevastaseks ja tema õigusi rikkuvaks. Samuti on rikutud kaebaja arvates sellisel juhul kaebaja õigust heale haldusele. Ühtlasi viitab kaebaja, et ei ole harvad ka juhtumid, kus elektroonilisel teel jäetakse suusõnaline palve registreerimata. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses toodu juurde. Vastustaja Viru Vangla palus oma 24.11.2009 vastuses kaebusele nr 1.2-2/35813-3 jätta R.K kaebus rahuldamata. Vastusest nähtub, et 08.07.2009 esitas kaebaja vanglale teabenõude, milles soovis koopiate väljastamist osadest tema poolt vanglale esitatud taotlustest. 15.07.2009 vastas vangla dokumendiga nr 2.1-7/27069-1 „Teabenõudele vastamine“ kaebajale, et Viru Vangla ei väljasta koopiad esitatud taotlustest arstide vastuvõtule saamiseks, kuna neid ei registreerita dokumendiregistris. Kaebajale selgitati, et inspektorkontaktisik registreeris ta 05.06.2009 hamba- ja silmaarsti vastuvõtule ning sellekohased väljavõtted elektroonilisest andmebaasist väljastati ka kaebajale. Kooskõlas Viru Vangla kodukorra p-ga 20.3 toimub haigete ambulatoorne vastuvõtt eelregistreerimisega ravijärjekorra alusel. Kinni peetav isik teavitab oma osakonna inspektor-kontaktisikut vajadusest saada konsultatsiooni või arstiabi ning seejärel inspektor-kontaktisik registreerib ta arsti vastuvõtule elektroonilisel teel. R.K poolt 05.06.2009 esitatud taotluseid ei registreeritud dokumendiregistris ning neid ei säilitatud, sest inspektor-kontaktisik registreeris ta elektrooniliselt nii silma- kui ka hambaarsti vastuvõtule arvutiprogrammis e-kontakt. Vangla lähtus taotluse sisust ning eeldas, et kaebaja jaoks on oluline saada arsti vastuvõtule, mitte aga pöördumiste registreerimine ja säilitamine dokumendihaldusprogrammis. Vastustajal on kaebusest sisust tulenevalt kujunenud arvamus, et kaebajal puudus vajadus meditsiinilise teenuse saamiseks, vaid tal oli mingi muu huvi. Käesoleva aja seisuga on kaebaja käinud hambaarsti vastuvõtul, kuid silmaarstile pole ta veel saanud järjekorra tõttu. Silmaarstile on väga pikad järjekorrad ning on tõenäoline, et kaebaja saab silmaarstile 2010. aasta esimeses kvartalis. Vastustaja märgib, et dokumentide registreerimise eesmärgiks on nendes sisalduva teabe säilitamine. Viru Vangla praktikas on välja kujunenud, et üldosakonna kantseleis ei registreerita kinnipeetavate poolt meditsiiniosakonnale adresseeritud avaldusi, milles kinnipeetav soovib saada arsti vastuvõtule, vaid need avaldused registreeritakse inspektorkontaktisiku poolt arvutiprogrammis e-kontakt, mis on kõige operatiivsem võimalus teabe edastamiseks meditsiiniosakonnale. Nimetatud arvutiprogrammis säilib kogu vajalik info, mis ongi dokumendi registreerimise eesmärgiks. Ebamõistlik oleks selline asjaajamine, kus inspektor-kontaktisikud peaksid kinnipeetavate taotlusi arsti vastuvõtule saamiseks edastama üldosakonna kantseleisse dokumendihaldusprogrammis registreerimiseks, kust need suunatakse edasi meditsiiniosakonda ja alles seejärel pannakse kinnipeetav järjekorda arsti vastuvõtule. Tegemist oleks ilmselge ressursi raiskamise ja ebaproportsionaalse abinõuga. Kaebaja poolt 05.06.2009 esitatud taotlusi ei registreeritud üldosakonna dokumendiregistris 3
(5)3-09-2091 ega säilitatud paberkandjal, sest inspektor-kontaktisik registreeris ta elektrooniliselt nii silmakui ka hambaarsti vastuvõtule. R.K-le väljastati väljavõtted elektroonilisest andmebaasist, millest nähtub, et ta registreeriti 05.06.2009 nii silma- kui ka hambaarsti vastuvõtule ning sellekohased andmed on sisestatud 05.06.
- Seega nähtub arvutiprogrammist kaebaja poolt esitatud taotluste sisu. Käesoleval juhul säilitati teave arvutiprogrammis e-kontakt, millega on dokumendi registreerimise eesmärk täidetud. Vastustaja leiab, et kaebajal ei ole õigust sekkuda vangla asjaajamisse. Vangla on lähtunud seisukohast, et meditsiinilist abi vajavat isikut saaks võimalikult operatiivselt panna ravi järjekorda, mistõttu ei nõuta kinnipeetavatelt sellekohast kirjaliku taotluse esitamist. Asjaolu, et kaebaja esitas arsti vastuvõtule saamiseks kirjalikud taotlused, ei kohusta vanglat neid paberkandjal säilitama. Ühtlasi märgib vastustaja, et kuna kaebaja taotlused on juba registreeritud arvutiprogrammis e-kontakt, siis puudub vajadus kaebaja poolt taotletud kohustava ettekirjutuse tegemiseks vanglale 05.06.2009 taotluste registreerimiseks ja säilitamiseks. Samuti puudub vajadus taotluste paberkandjal säilitamiseks, sest sellekohane kinnitus sisaldub arvutiprogrammis ekontakt. KOHTU PÕHJENDUSED Kehtiva Viru Vangla kodukorra p-st 20.3 nähtub, et haigete ambulatoorne vastuvõtt toimub eelregistreerimise teel ja ravijärjekorra alusel. Kinnipeetav teavitab oma osakonna inspektorkontaktisikut vajadusest saada meditsiiniosakonnalt konsultatsiooni või arstiabi. Inspektorkontaktisik registreerib taotleja arsti vastuvõtule elektrooniliselt ning sellele taotlusele vastab meditsiiniosakonna töötaja samuti elektrooniliselt esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest. Vangla vastusest R.K kaebusele nähtub, et 08.07.2009 esitas R.K vanglale teabenõude, milles soovis saada ärakirju tema poolt arsti vastuvõtule esitatud taotlustest. Vastustaja keeldus ärakirjade väljastamisest selle tõttu, et neid ei registreerita dokumendiregistris. Kaebajale selgitati, et inspektor-kontaktisik registreeris ta 05.06.2009 nii hamba- kui silmaarsti vastuvõtule. Ühtlasi väljastati kaebajale väljavõtted elektroonilisest andmebaasist, millest nähtuvad eelnimetatud registreeringud. Kohtuistungil kaebaja täpsustas, et tema õigusi rikuti sellega, et vangla jättis seadusevastaselt tema taotlused arsti vastuvõtule saamiseks registreerimata ja seega ka koopiad kaebaja poolt esitatud taotlustest väljastamata. Kaebaja palub teha vanglale kohustav ettekirjutus tema taotluste registreerimiseks. Käesolevas kaebuses leiab selle esitaja, et vaatamata Viru Vangla kodukorra p-s 20.3 sätestatule tuleb vangla dokumendihaldusprogrammis registreerida kaebaja taotlus arsti vastuvõtule saamiseks ja väljastada talle sellekohane tõend ka paberkandjal. Kaebaja oli teadlik, et inspektor-kontaktisik registreeris ta 05.06.2009 nii hamba- kui ka silmaarsti vastuvõtule. Sellekohased andmed on registreeritud arvutiprogrammis e-kontakt ja on sisestatud sinna 05.06.
- Seega rahuldas Viru Vangla kaebaja taotluse ja registreeris ta arsti vastuvõtule. Samuti väljastas vangla kaebajale sellekohased väljavõtted elektroonilisest andmebaasist, millest nähtub, et ta registreeriti 05.06.2009 nii hamba- kui ka silmaarsti vastuvõtule. Järelikult tegutses vastustaja kooskõlas Viru Vangla kodukorra p-ga 20.3 ja vaidlust ei ole selles, et kaebaja 05.06.2009 taotlused registreeriti ja lahendati Viru Vangla poolt. Pikkade ravijärjekordade tõttu on kaebaja käesoleva aja seisuga saanud ainult hambaarsti vastuvõtule, kuid silmaarsti vastuvõtu aeg ei ole veel saabunud. Kaebaja ei osanud kohtuistungil esitada mõistlikku põhjendust, miks oli tal vaja arsti vastuvõtule registreerimise kohta saada paberkandjal kinnitust selle kohta, et ta on vastuvõtule registreeritud. Kaebaja leiab, et elektroonilisel andmebaasil ei ole õiguslikku tähendust ja see on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks ja sisemise info edastamiseks. Samuti jääb kaebajale arusaamatuks, miks selline oluline sündmus nagu arsti vastuvõtule saamine jäetakse registreerimata, aga kõik muud taotlused registreeritakse (t.lk.6). 4
(5)3-09-2091 Samas kaebaja ei vaidle vastu, et ta sai väljavõtted arvutiprogrammist e-kontakt tema registreerimise kohta hamba- ja silmaarsti vastuvõtule, aga samuti on talle osutatud hambaravi. Vangla ravijärjekorrad on pikad ja see on objektiivne paratamatus, millega tuleb leppida. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vajanud kohest meditsiinilist sekkumist, mille venimise tõttu on tema tervis saanud kahjustada. Samuti pole kaebaja esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid. Kaebuses taotleb R.K ettekirjutuse tegemist tema 05.06.2009 taotluste registreerimiseks, säilitamiseks ja kaebajale nendest koopiate tegemiseks, kuid sellise ettekirjutuse järele puudub vajadus. Kõneallolevad taotlused on juba rahuldatud, st kaebaja sai vastustajalt koopiad arsti vastuvõtule registreerimise kohta. Kaebaja ei ole esitanud mõistlikku põhjendust ka selle kohta, miks tema kirjalikud taotlused arsti vastuvõtule saamiseks peab vangla registreerima dokumendihaldusprogrammis, aga samuti need säilitama ja vajadusel väljastama kaebajale nendest koopiad. Kooskõlas halduskohtmenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg-ga 1 kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusevastasuse kindalakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja kinnitab ka ise kaebuses, et ettekirjutuse tegemiseks on tal preventiivne huvi (st et tulevikus enam nii ei käitutaks). Seega ei ole antud juhul kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi mitte millegagi rikutud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 01.02.2011 Riigikohtu 01.veebruari 2011 kohtumääruse nr 3-7-1-3-555 alusel, millega jäeti R.K kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 14. septembri 2010 otsusega nr 3-09-2091 otsustati: 1. Jätta R.K apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2010. a otsus muutmata 2. Tagastada R.K poolt apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)