Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise kohta tehtud kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Asjaolud ja kaebaja taotlus 07.12.2010 saabus Tartu Halduskohtusse halduskaebus nr 3-10-3216 Viru Vanglas kinnipeetavalt V K. Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku (lühendatult
) § 11 lg 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse, samuti seda, kas ei esine muid kaebuse tagastamise aluseid.
lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine.
lg 2 kohaselt halduskohtu ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtusse saab esitada kaebusi haldusaktide ja toimingute peale. Vastavalt
lg-le 1 on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Halduskohtu pädevusse ei kuulu arsti erialasele pädevusele (professionaalsusele), tema tegevuse kvaliteedile hinnangu andmine ja arsti poolt vastu võetud otsuste (diagnooside) tühistamine. Arst, kes ravib haigeid, ei ole ametnik või muu haldusülesandeid täitev isik, kelle tegevuse peale oleks võimalik halduskohtusse kaevata. Tagamaks patsiendile osutatava tervishoiuteenuse kvaliteeti olukorras, kus tervishoiuteenust osutavad üksnes eraõiguslikud juriidilised isikud, on riik 2002. aastal kehtestanud tervishoiuteenuse kvaliteedinõuded ning loonud järelevalve süsteemi tervishoiuteenuse osutajate tegevuse kontrollimiseks. Isikul on võimalik esitada kaebus/avaldus rahulolematuse korral tervishoiuteenuse osutamisega. Avaldus tuleb saata Sotsiaalministeeriumi juures töötavale nõuandvale Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile: Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 15027 Tallinn. E-mailiga info@sm.ee (avaldus peab olema digiallkirjastatud). Kirjalik avaldus peab olema selgelt ja arusaadavalt sõnastatud ning peab sisaldama: • • • patsiendi kontaktandmeid (nimi ja telefoninumber, e-posti aadress või postiaadress) kõnealuse tervishoiuteenuse osutaja andmeid (raviasutuse nimetus, arsti vm tervishoiutöötaja nimi ja tervishoiuteenuse osutamise koht) patsiendi allkirjaga nõusolekut (luba) kasutada patsiendi terviseandmeid, mis on tema avalduse asjaolude selgitamiseks vajalikud. Anonüümseid avaldusi ei menetleta. Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.12.2010 otsuses nr 3-3-1-69-10 on märgitud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja valdkonnaseadused. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 4 tagastab halduskohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ülle Polluks kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.