lg 1 ja lg 2 sätestatud võrdsuse põhimõtet, sest 2 ettepaneku kohaselt saaks kaebaja erastada 750-800 m ning tagastamisele kuulub ülejäänud maa 34-st hektarist. Kaebaja ei nõustu vastustaja selgitustega kinnistu ühenduse osas muu R talu maaga ning väidetega kinnistu otstarbeka kuju osas. Ka piiridekulgemise ettepaneku alusel moodustab R kinnistu riba ning erastavava maaga ühendatav 8 m ala pole oluliselt vähem riba kui ettepanekus pakutav lahendus. R kinnistu piirid ja kuju on äramääratud juba käesoleval ajal maad ümbritsevate ja katastrisse kantud kinnisasjade kuju ja piiridega. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud piiride kulgemise ettepanekus ei ole vastustaja arvestanud ega kaalunud kaebaja huve maa erastamisel võrdses ulatuses maa tagastamise õigustatud subjektiga. Piiride kulgemise ettepanekust ei teavitatud kaebajat, vaid üksnes tema esindajat halduskohtumenetluses. Kuna kohtumenetlus oli selleks ajaks lõppenud, siis oli lõppenud ka esindaja esindusõigus ning vastustaja pidi ettepaneku saatma kaebajale endale. Seega rikkus vastustaja hea halduse tava põhimõtteid. Antud asjas esitatud kaebuse täienduses märgib kaebaja, et sai vaidlustatud ettepaneku kätte 15.01.2008, varem ei ole kaebaja seda vaidlustanud, kuna ei olnud ettepanekust teadlik. Kuni käesoleva ajani on lahendamata kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avaldus, sest ei ole kokkulepet piiride kulgemise osas. RII õuealaga ei külgne ühtki vaba maad, ühest küljest piirab õueala tagastamisele kuuluv maa. Kaebajal on
Vallavalitsuse ettepanek rikub kaebaja õigust erastada maa suuremas ulatuses ning sellest kasust ilma jäämise takistamises seisneb kaebaja huvi antud asjas. Haldusasjas nr 3-08-977 esitatud kaebuses märgib kaebaja, et ei ole avaldanud soovi maa erastamisest loobumise kohta. Kaebaja sai elamu omanikuks pärimise teel. Elamu asub tema vanavanemate õigusvastaselt võõrandatud maal, mille nõudeõiguse loovutas onupoeg kolmandale isikule. Ehitise omanikul on õigus saada maaomanikuks. Õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata teisele isikule kuuluva hoone juurde, kui teisiti kokku ei lepita. Käesoleval juhul puudub kokkulepe kaebaja ja kolmanda isiku vahel. Kuna kaebajale kuuluva elamu õueala ei piirne vabade maadega tuleb jagada maa selle tagastamise õigustatud subjekti ja maal asuva elamu omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades. Kaebaja ei ole avaldanud soovi hoonestusõiguse seadmiseks temale kuuluva elamu juurde, vaid soovib erastada maad talle kuuluva elamu juurde. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja esitas kaebajale 19.12.2005 kirjaga piiride kulgemise ettepaneku, millega jääb vaidlustatud väravaala kaebajale erastamisele kuuluva maa-ala sisse ning kolmas isik hakkab kasutama teist sissepääsu. Kaebaja esindajana allkirjastas vandeadvokaat Helina Luksepp 23.01.2006 kaebaja seisukoha antud ettepanekule, mille lõpus oli märge selle kohta, et vastused antud asjas tuleb saata lepingulisele esindajale. Vastustaja selgituste kohaselt kinnitab Riigi Maa-ameti arvamus vastustaja väiteid selle kohta, et R2 elamu juurde erastava maa piiride kulgemise ettepanek on kooskõlas maakorraldusnõuete ja teiste kehtivate õigusaktidega. Kaebaja oli kaasatud menetlusse ja tal oli võimalus esitada oma seisukohti. Kaebaja teadis 22.03.2004 esitatud ettepanekust ning ka vastas sellele, milles nõustus piiridega õuealal, kuid soovis jätkuvalt erastada lisaks kuni 50 ha. Kaebaja poolt ettepanekule saadetud vastuses oli selgitus, milles paluti saata vastused tema lepingulisele esindajale. Seega ei olnud kaebaja esindaja volitused lõppenud halduskohtumenetluse lõppemisega. Vastustaja saatis 14.02.2006 kirja soovitud aadressile. Ei 3 3-08-259 kaebaja ega tema esindaja ei informeerinud vastustajat sellest, et esindaja volitused on lõppenud. Haldusasjas nr 3-08-977 esitatud vastuväidetes ei tunnista vastustaja esitatud kaebust. 18.04.2006 esitas vastustaja kaebaja esindajale piiride kulgemise ettepaneku koos Maa-ameti seisukohtadega, mille kaebaja vaidlustas 05.02.2008 kaebusega haldusasjas nr 3-08-259. Vastustaja selgituste kohaselt oli kaebaja informeeritud tema enda poolt 23.01.2006 saadetud kirjast, kus ta kirjas lõpus palus saata vastuse oma esindajale. Vastus koos Maa-ameti seisukohaga saadetigi esindaja aadressile. Kaebaja ega tema esindaja ei ole teatanud volituste lõppemisest. Vastustaja on seisukohal, kuna kaebaja ei vastanud ega vaidlustanud 18.04.2006 R-2 elamu juurde saadetud piiride kulgemise ettepanekut, siis ei saa antud juhul lähtuda kaebaja poolt 1 viidatud
sätetest, vaid
lg 1 , mille kohaselt esitatud ettepaneku alusel katastriüksuse moodustamiseks tellimuse esitamata jätmisel kaotab isik maa erastamise õiguse ning ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus. Kolmas isik oma arvamuses ei tunnista esitatud kaebust. Kolmanda isiku hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus antud toimingu vaidlustamiseks, sest menetlustoiminguid ei saa vaidlustada eraldi lõplikust haldusaktist. Kaebuses ei ole toodud ühtegi viidet, milliste põhjustel on vaidlustava toimingu osas tegemist sellise olulise menetlusveaga, mis võib kaasa tuua sisuliselt õigusvastase haldusakti. Antud juhul on tegemist vastustaja 18.04.2006 piiride kulgemise ettepaneku muutmisega kaebajale soodsas suunas. Samas ei ole kaebaja poolt vaidlustatud algset 19.12.2005 piiride kulgemise ettepanekut. Vastustaja oli samasuguse muudetud krundi piiride ettepaneku koostanud ja kaebajale saatnud juba 14.02.2006, mida kaebaja ei vaidlustanud. Kuna 18.04.2006 muudeti kaebaja suhtes piiride kulgemise ettepanekut kaebajale soodsas suunas, jääb arusaamatuks, millistel põhjustel on kaebus esitatud. Kolmanda isiku hinnangul puudub kaebajal põhjendatud huvi talle soodsa toimingu vaidlustamiseks. Kaebajale saadetud 19.12.2005 ettepaneku sai kaebaja kätte ja sellele vastas 23.01.2006 kaebaja esindaja. Kolmanda isiku hinnangul saab piiride kulgemise ettepanekuks käesoleval juhul lugeda 19.12.2005 ettepaneku, millele kaebaja tegi 23.01.2006 ühe ettepaneku ja esitas ühe küsimuse, millele vastustaja saatis 14.02.2006 vastuse, kus sisuliselt täitis kõik kaebaja esindaja ettepanekud ja palved ning 18.04.2006 kirja õigusvastasuse tuvastamine ei muuda midagi kaebaja jaoks. Kohus ei saa kontrollida ja tuvastada erastava maa piiride kulgemise ettepaneku sisulist põhjendatust ega otstarbekust. Vastustaja on vaidlusaluse maa piiride kulgemise menetluses täpselt järginud õigusaktidega kehtestatud menetluskorda, kinnipidanud motiveerimiskohustusest, taotleja kaasati menetlusse ning tagati tema ärakuulamine. Antud olukorras ei ole võimalik määrata R ehitisele suuremat maad. Vastustaja tegevust on kontrollinud ka Maa-amet ning puuduseid vallavalitsuse tegevuses ei tuvastatud. Vallavalitsus teostas diskretsiooni seaduslikult. Kaebajal puudub õigus nõuda 50 ha erastamist.E. K soovis 1 ha erastamist ning kolmanda isiku hinnangul tuleb lähtuda sellest avaldusest. Samas olenemata sellest, milline avaldus võtta aluseks, ei ole antud juhul võimalik rohkem erastada, sest vabad piirnevad maad selleks puuduvad. Kaebuses haldusasjas nr 3-08-977 märgib kolmas isik, et kaebus on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kaevatava korralduse vastuvõtmise aluseks on asjaolu, et kaebaja ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul tellinud katastriüksuse moodustamist ning selle tõttu on otsustatud jätta maa riigi omandisse ning kaebaja viited
Käesoleval juhul koostas vastustaja kaebajale piiride kulgemise ettepaneku 19.12.2005, millele kaebaja esitas 23.01.2006 ühe ettepaneku ja küsimuse. Kaebaja pöördumisele vastati 14.02.2006 ning nõustuti kaebaja vastuväitega. Samuti pöördus vastustaja Maa-ameti poole arvamuse saamiseks kaebaja poolt tõstatatud küsimusele. Vallavalituse 18.04.2006 kirjaga edastati kaebajale Maa-ameti vastus ning paluti tellida katastriüksuse moodustamiseks vajalikud tööd. Vaatamata eeltoodule kaebaja nõutud töid ei 4 3-08-259 tellinud, samuti ei esitanud täiendavaid vastuväiteid piiride kulgemise ettepanekule. Seega on 1 kaebaja kooskõlas
Kuna R– 2 elamuga piirnevaid maid ei ole, ei ole võimalik rohkem erastada. Oluline on ka märkida, et vastustaja poolset kaalutlusõigust on kontrollinud ka Maa-amet ning leidnud, et vallavalitsus on järginud maakorraldusnõudeid ning teostanud vajalikud ostueesõiguse erastamise toimingud. Kolmanda isiku hinnangul puudub kaebajal õigus nõuda 34 ha jagamist, sest algses avalduses maa erastamiseks taotleti 1 ha erastamist ning uuel omanikul ei ole võimalust taotleda suuremas ulatuses erastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist ja piiride kulgemise ettepaneku õigusvastasuse tuvastamist. Esitatud taotlused on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1 ja lg 3 p
Lähtudes asjas tuvastatud asjaoludest omandas L. K R-2 elamu peale 01.01.1998 (lisade toimik lk 6). Ehitis kuulus kaebaja isale E K´ile, kes esitas R– 2 elamu juurde maa ostueesõiguse erastamiseks avalduse 12.12.1997, milles taotles erastada hoone juurde 1 ha maad (samas tl 3). Eelpool käsitletud paragrahvi lg 22 sätestab, kui ehitis omandatakse pärast
Maa tagastamise õiguslikud alused on toodud
II peatükis ja maa erastamise õiguslikud alused on toodud
III peatükis.
reguleerib väljaspool linna piire asuva maa tagastamist juhul, kui maal asuvad füüsilise isiku hooned. Käsitletud paragrahvi lg 2 sätestab, kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha. Kui elamu omanik saab piirnevate maade arvel erastada vähem kui 20 ha maad, on tal õigus tagastatava kinnistu arvelt erastada täiendavalt maad 20 ha-st puudujäävas osas, kuid mitte rohkem, kui jääb maad õigustatud subjektile. Vabade piirnevate maade puudumisel jagatakse maa õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades, kusjuures elamu omanikul ei ole õigust nõuda rohkem kui 20 ha maad. Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asub mitu elamut, mille omanikud soovivad erastada maad rohkem kui 2 ha, saavad nad vabade maade puudumise või vähesuse korral õigusvastaselt võõrandatud maa arvelt erastada kuni pool maast, kuid kokku mitte üle 20 ha. Maa erastamisel käesoleva lõike alusel arvestatakse tingimusega, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. 1
Viidatud paragrahvi lg. 2 ütleb, et väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 132 alapunkti 7 kohaselt loetakse piirnevateks vabadeks maadeks maareformi seaduse paragrahvi 9 lõike 2 mõttes selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endisi kinnistuid või nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi, või mille kohta oli küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus, kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi muutmise tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele. 1 Antud juhul ei kuulu kohaldamisele
2, kuna esitatud tõendite kohaselt ei ole R-2 elamuga vabu piirnevaid maid
2 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt moodustatakse kinnistu elamu juurde. Kuid käesolevas vaidluses kogutud tõendite kohaselt ei ole võimalik moodustada kinnistut elamu juurde.
§-s 9 lg. 2 sisalduvast maa võimalikult võrdsetes osades jagamise nõuet on võimalik arvestada juhul, kui antud säte kuulub kohaldamisele. Tulenevalt eeltoodust ja asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik kinnistut moodustada kaebajale kuuluva elamu juurde. Kaebaja hinnangul on piiride kulgemise ettepanekus rikutud maakorraldusseaduses sätestatud maakorralduse põhimõtteid. Kaebaja ei ole rahul hoonete vahelise piiri kulgemise kaugusega hoonete seinast. Samuti leiab kaebaja, et R kinnisasja piirid ja kuju on juba määratud seda 7 3-08-259 ümbritsevate kinnisasjade kuju ja piiridega, mille poolitamine ei muudaks olemasolevat terviklikkust vähem terviklikuks (tl 10). Samas ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas taoline piiri kulgemine on vastuolus maakorralduse nõuetega. Asjaolu, et kaebajale ei ole meelepärane ettepanekus märgitud piiride kulgemine, ei tähenda maakorralduse põhimõtetest kõrvalekaldumist ja/või maakorraldusseaduses sätestatud nõuete rikkumist. Asjaolu, et vallavalitsus jõustunud piiride kulgemise ettepaneku alusel on teinud/teeb ettevalmistusi maa tagastamiseks ei too endaga kaasa piiride kulgemise ettepaneku õigusvastasust. Kuna kaebaja ei ole halduskohtus vaidlustanud maade tagastamist, siis ei võta kohus seisukohta tagastamismenetluse õiguspärasuse osas. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu rahuldamisele kaebaja nõue tunnistada õigusvastaseks O Vallavalitsuse 18.04.2006 maa ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepanek nr 52.1.2/23. O Vallavalitsuse 07.04.2008 korraldusega nr 68otsustati jätta riigi omandisse O valla Liigalaskma küla R elamu teenindamiseks vajalik maa hoonestusõiguse seadmiseks (toimik 308-977 tl 8-9). 1 Korralduse vastuvõtmise aluseks on
lg 1 , mis sätestab kui maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on saanud selleks pädevalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras koostatud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, on erastamise õigust omav isik kohustatud nimetatud ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates ja teavitama kirjalikult 10 päeva jooksul kohalikku omavalitsust tellimuse esitamisest. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vallavalitsus on korralduse vastuvõtmisel tuginenud asjaolule, et kaebaja ei ole vaidlustanud talle 18.04.2006 saadetud ettepanekut ning ei ole tellinud katastriüksuse moodustamist ega teavitanud kohalikku omavalitsust 10 päeva jooksul tellimuse esitamisest. Kohtu arvates ei piisa nendest asjaoludest kaebaja elamu juurde kuuluva maa riigi omandisse 1 jätmiseks
§
Viidatud sätete kohaselt kaotab erastamise õigust omav isik maa erastamise õiguse juhul, kui ta mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul. Määravaks on antud juhul, kas katastriüksuse moodustamiseks tellimuse esitamata jätmiseks olid isikul mõjuvad põhjused või mitte. Seega tuli vallavalitsusel enne maa riigi omandisse jätmist tuvastada põhjused, mille tõttu ei ole tellitud töid katastriüksuse moodustamiseks ning kaaluma, kas tegemist oli mõjuvate põhjustega või mitte. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kohalik omavalitsus teinud toiminguid selleks, et välja selgitada kas ja millistel põhjustel kaebaja ei ole tellinud katastriüksuse moodustamist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid HMS § 40 lg 2 alusel võimaluse läbi viia haldusmenetlus menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Seega ei ole kaebajat enne vaidlusaluse haldusakti vastuvõtmist ärakuulatud ning antud talle võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 8 3-08-259 Hinnates asjas tuvastatud asjaolusid 07.04.2008 korralduse nr 68 osas, rikuti haldusakti andmisel oluliselt menetlusnõudeid ning antud rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Tulenevalt eeltoodust kuulub O Vallavalitsuse 07.04.2008 korraldus nr 68 tühistamisele. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Haldusasja nr 3-8-259 on kaebaja tasunud riigilõivu 80 krooni (tl 6) ja haldusajas nr 3-08977 riigilõivu 80 krooni, kogusummas 160 krooni (tl 14). Vastustaja taotlust kohtukulude hüvitamiseks ei esitanud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt. Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 2 jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kaebaja kahest nõudest kuulub rahuldamisel üks nõue, rahuldatakse kaebus pooles ulatuses. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 80 krooni. Kolmas isik on esitanud kohtule taotluse hüvitada tema poolt kantud menetluskulud (tl 66). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab HKMS § 92 lg 7 alusel tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesoleval juhul on kolmanda isiku poole vastaspooleks kaebaja, kelle kanda jääavad kaebuse osalise rahuldamise tõttu kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolmanda isiku poolt kantud kohtukuludenimekirja ja kuludokumentide kohaselt on kolmas isik tasunud õigusabi eest 26 750 krooni (tl 90-99). Arve nr 2808045 tööaruannete järgi hõlmab õigusabikulu kolmel päeval toimunud materjalide läbitöötamist, kohtumist kliendiga, konsultatsiooni, tegevusplaani arutamist ning vastuse koostamist haldusajas nr 3-08-259 , kokku 10 tundi ja 10 min summas 17 995 krooni (tl 9293). Arve nr 2809003 tööaruannete järgi on avalduse koostamine kolmanda isiku kaasamiseks võtnud aega 2 tundi ja selle eest on tasutud 3 540 krooni (tl 94, 95). Arve nr 2811058 tööaruande kohaselt koostati vastus kaebusele haldusasjas nr 3-08-977 ja kohtuti võimaliku kompromissi osas kliendi ja vastaspoolega, milleks kulus 5 tundi ja 40 minutit ning tasutud on 10 030 krooni (tl 96-97). Kohtu hinnangul on eelpool toodud kulud jagamiseks põhjendamatult suured. Esitatud tõendite kohaselt on vaidlusaluses küsimuses toimunud pikaajaline haldusmenetlus ja läbitud on ka kohtumenetlus. Seega ei pidanud kolmas isik antud juhul tegelema uute probleemidega. Käesolevas asjas menetleti kahte omavahel seotud kaebust, mis olid seotud vaidlustega piiride kulgemise ettepaneku üle, kus kaebaja väited ning kirjeldatud asjaolud kaebustes osaliselt kattusid, kaebuse lahendamiseks esitati kohtule samad tõendid ning kolmandat isikut esindas sama advokaat. Seega ei saanud materjalide läbitöötamine olla mahukas ning analüüsimine juriidiliselt keerukas. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud 2 tundi kolmanda isiku kaasamiseks avalduse koostamine. Avaldus on sisuliselt kolmveerand lehekülge, samuti ei ole antud avalduse koostamine juriidiliselt keeruline (tl 27-28). Arvestada tuleb ka sellega, et käesoleval juhul on kaebajaks füüsiline isik ning kolmandaks isikuks äriühing. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest olid kolmanda isiku menetluskulud ülemäärased ja selliste menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine füüsilisest isikust kaebajalt oleks ebaõiglane ja ebamõistlik, sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist. 9 3-08-259 Arvestades ülaltoodut, mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 4 000 krooni. Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16 juuni 2010 otsuse resolutsioon: 1. Rahuldada L. Ki apellatsioonkaebus. 2. Jätta OÜ R apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2009. a otsus osas, millega jäeti L. Ki kaebus O Vallavalitsuse 18. aprilli 2006. a maa ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepaneku nr 5-2.1.2/23 õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata ja mõisteti temalt OÜ R kasuks välja menetluskulud. 4. Teha selles osas uus otsus, millega tunnistada O Vallavalitsuse 18. aprilli 2006. a maa ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepanek nr 5-2.1.2/23 õigusvastaseks. 5. Jätta OÜ R menetluskulud tema enda kanda. 6. Mõista O Vallavalitsuselt L. Ki kasuks välja menetluskulud summas 330 (kolmsada kolmkümmend) krooni. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.