← Eesti

2-06-35108/64

Tsiviilasi nr: 2-06-35108 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2010, Tallinn Tsiviilasj

§ 221alusel.

25.10.2006 viis kohtutäitur läbi kõnesoleva kinnisasja valduse äravõtmise toimingu, mille kohta koostas vastava akti. Hagejad esitasid kaebuse kohtutäituri poolt läbiviidud täitetoimingule eespool toodud motiividel. Kohtutäituri 17.11.2006 otsusega jäeti hagejate kaebused rahuldamata ja 25.10.2006 kinnisasja valduse äravõtmise akt jõusse. Hagejad märkisid, et erinevalt täitmisteadetes märgitust, kohustati Tallinna Linnakohtu 07.02.2005 otsusega kostjaid vabastama Tallinnas XXXXXXX XXX X asuv kinnisasi, mida hagejad tegidki. Hagejad täitsid Tallinna Linnakohtu 07.02.2005 otsuse vabatahtlikult enne täiemenetluse algatamist ning täitemenetluse algatamiseks puudusid õiguslikud alused. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu, paludes kohaldada aegumist. Hagejad said täitmisteate kätte 30.09.2006, kuid esitasid hagi kohtule 22.11.2006. Tulenevalt

§ 221

lg-st 3 võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kostja möönab, et

§ 24

lg 3 p-i 6 kohaselt märgitakse täitmisteatesse ka viide võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja hagi esitamise tähtaeg. Kostja tõdeb, et jällegi

§ 180lg 2 järgi kinnisasja väljaandmise täitmisteate nõuded sellist viidet ei sisalda ning samuti puudub 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-06-35108 selline viide Justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 58 kinnitatud „Kohtutäiturimäärustiku“ lisana nr 29 kehtestatud kinnisasja väljaandmise täitmisteate vormist. Kostja möönab, et näiteks otsusest puuduv viide edasikaebamise korrale ja tähtajale võib olla asjaoluks, mis võimaldab edasikaebamise menetlustähtaega ennistada, kuid antud juhul on tegemist hagi aegumisega, mille ennistamist seadus ette ei näe. Hagile kui nõudele, tuleb kohaldada aegumist TsÜS § 142 lg 1 järgi. Tegemist on otsuse täitmisega ehk seadusest tuleneva nõudega, millel on üldjuhul kümneaastane aegumistähtaeg, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 221

lg 3 sätestab teisiti, andes aegumistähtajaks 30 päeva täitmisteate kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohustatud alluma hageja sundtäitmise lubamatuse nõudele. Esimese astme kohtu otsus 3. Harju Maakohus tegi 04.06.2010 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hagejate kanda. Kohtuotsuse kohaselt võib vastavalt täitemenetluse seadustiku (

) § 221 lg-le 1 võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, ning lõike 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hagejad said täitmisteate kätte 30.09.2006 ja esitasid hagi kohtule 22.11.2006, mis on peale tähtpäeva. Hagejate väide, et täitmisteates ei selgitatud neile nende õigust esitada hagi, mistõttu ei olnud neil võimalik oma õigusi kaitsta seaduses ettenähtud tähtajal, ei ole aluseks aegumise kohaldamata jätmiseks, kuna õiguse üldprintsiibi kohaselt ei vabasta seaduse mittetundmine vastutusest. Samuti on ka Riigikohus rõhutanud, et eksimus protsessitoimingu tegemisel või seaduse mittetundmine ei anna reeglina alust möödalastud tähtaja ennistamiseks. Seega on hagejate hagi aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jättis kohus hagi rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jättis kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hagejate poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse või selle aluseks oleva õigussuhte olemasolu kohta, samuti ei analüüsinud kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu 04.06.2010.a otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuses ei arvestatud hagejate väitega, et neile saadetud täitmisteade vaatamata seaduse sellekohasele selgesõnalisele nõudele ei sisaldanud

§ 24

lg 3 p-s 6 ettenähtud viidet võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks käesolevas seadustikus ettenähtud korras ja hagi esitamise tähtaega. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigust selgitati hagejatele esmakordselt alles täituri 23.10.2006 kirjalikus teates, mille hageja Alina Zapadinskaja sai kohtutäiturilt kätte alles 25.10.2006 ja ülejäänud hagejad said oma õigusest teada Alina Zapadinskajalt. Antud asjas ei ole vaidlust, et hagejad esitasid hagi kohtusse 30 päeva jooksul päevast, mil Alina Zapadinskaja esmakordselt sai kohtutäituri 23.10.2006 kirjalikust selgitusest teada võlgnike õigusest esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sel põhjusel tuleb asuda seisukohale, et hagi ei ole aegunud. Kui täituri poolt võlgnikele 23.09.2006 saadetud dokumendi puhul ei olnud tegemist täitmisteatega

§ 24

mõttes, vaid kinnisasja väljaandmise täitmisteatega

§ 180lg 2 mõttes, siis hagi igal juhul ei ole aegunud.

Toimiku materjalist nähtuvalt esitas hagejate lepinguline esindaja Tamara Vologžanina maakohtule taotluse 13.05.2010 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-06-35108 kohtuistungi edasilükkamiseks hagejate esindaja ootamatu haigestumise tõttu. Kuigi tulenevalt TsMS § 422 lg-st 1 poole või poole esindaja haigestumine on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks, jättis maakohus hagejate taotluse rahuldamata. TsMS § 438 lg 1 teine lause sätestab, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Sama tuleneb ka TsMS § 442 lg-st 5, mille kohaselt otsuse resolutsiooniga mh lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Maakohus jättis lahendamata hagejate esitatud tuvastusnõude. Vastustaja seisukoht
  1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ning rikkus menetlusõigust ulatuses, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.
  3. Käesolevas asjas esitasid hagejad kaks nõuet, millest üks oli tuvastusnõue ja teine oli täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõue. Maakohus tuvastusnõudega sisuliselt ei tegelenud. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, kas hagejad soovivad, et tuvastusnõuet menetletaks eraldi nõudena või soovisid nad mingi õigussuhte puudumist tuvastada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi ühe eeldusena. Juhul, kui hagejad soovisid, et kohus menetleks tuvastushagi eraldi nõudena, nagu hagejad apellatsioonkaebuses väidavad, tulnuks maakohtul võtta seisukoht tuvastushagi lubatavuse osas. Tuvastushagi saab esitada üksnes TsMS § 368 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel, mistõttu tulnuks maakohtul vastavad eeldused välja selgitada. Juhul, kui hagejad kõiki vajalikke eeldusi ise kohtu ette ei too, tuleb maakohtul täita selgitamiskohustust ning tuvastushagi esitamise eelduseks olevad asjaolud välja selgitada. Tuvastushagi lubatavus sõltub antud juhul eelkõige sellest, kas tuvastushagi annab hagejatele midagi täiendavalt juurde olukorras, kus hagejad esitasid juba täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi. Juhul, kui hagejad suudavad kohtule põhjendada, et neil on eraldi tuvastushagi esitamise huvi, tuleb kontrollida muid tuvastushagi esitamise eeldusi, mis on sätestatud TsMS §-s
  4. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Sellest võib järeldada, et maakohus jättis hagi rahuldamata kõikide kohtusse esitatud nõuete osas. Kohtuotsuse motiveerivast osast nähtub, et maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Tuvastusnõue aga aegumisele ei allu. Seetõttu oleks tulnud maakohtul tuvastusnõudega sisuliselt tegeleda, seda juhul, kui maakohus oleks tuvastanud, et tuvastushagi esitamise eeldused on täidetud. Asja uue arutamise käigus tuleb välja selgitada tuvastushagi menetlemise eelduseks olevad ajaolud ning nende esinemise korral tuleb tuvastushagi sisuliselt menetleda ning selle nõude osas tuleb teha põhjendatud otsus.
  5. Maakohus jättis aegumisele tuginedes hagi rahuldamata ka täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes. Maakohus tugines seejuures sellele, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada 30 päeva jooksul täitmisteate kättesaamisest alates ning see tähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud. Ringkonnakohus sellise maakohtu seisukohaga nõustuda ei saa.

§ 221

lg 3 kohaselt saab täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitada 30 päeva jooksul. Vastav tähtaeg hakkab kulgema täitmisteate kättetoimetamisest. Seega saab vastav tähtaeg hakata kulgema mitte igasuguse dokumendi kättetoimetamisest, vaid üksnes sellise dokumendi kättetoimetamisest, mis vastab seaduses sätestatud täitedokumendi nõuetele. Üldised täitmisteate nõuded on sätestatud

§ 24lg-s 3, mille p-i 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-06-35108 6 kohaselt peab täitmisteates sisalduma viide täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalusele, samuti tähtajale, mille jooksul vastavat hagi saab esitada. Kuigi

§ 180

lg 2 reguleerib kinnisasja väljaandmise täitmisteatega seonduvat, ning kuigi

§ 180

lg-s 2 toodud loetelu otsesõnu täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalusele viitamist kohustuslikuna ette ei näe, tuleb ka kinnisasja väljaandmiseks algatatud täitemenetluses täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalusele ja hagi esitamise tähtajale viidata.

§ 180

lg 2 sisaldab loetelu andmetest, mida tuleb kinnisasja väljaandmise täitmisteates muuhulgas märkida.

§ 180

lg-s 2 toodud loetelu ei ole ammendav ning see loetelu ei sisalda kõiki täitmisteate jaoks olulisi andmeid. Näiteks ei näe

§ 180

lg 2 ette, et kinnisasja väljaandmise täitmisteates tuleks ära märkida täitemenetluse osaliste nimed ja muud andmed. Kuivõrd

§ 180

lg-s 2 sätestatakse andmed, mis tuleb kinnisasja väljaandmise täitemenetluses muudele andmetele lisaks ära märkida, siis peab ka kinnisasja väljaandmise täitmisteade sisaldama

§ 24lg 3 p-s 6 nõutud andmeid.

Käesoleval juhul kohtutäituri poolt hagejatele kätte toimetatud täitmisteade selliseid andmeid ei sisaldanud ja hagejad väitsid, et nemad täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalusest ei teadnud. Kuivõrd hagejatele ei toimetatud kätte sellist täitmisteadet, mis vastaks seaduses sätestatud nõuetele, ja kuivõrd täitmisteates puudus just täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalusele ning hagi esitamise tähtajale viitav selgitus, ning kuivõrd 30-päevane hagi aegumistähtaeg saab hakata kulgema alles seaduses sätestatud nõuetele vastava täitmisteate kättetoimetamisest alates, ei saa väita, et hagi oleks aegunud nendel asjaoludel, millest maakohus vaidlustatud kohtuotsuses lähtus. Kostja väide, et justiitsministri määrusega kehtestatud kohtutäituri määrustik kinnisasja väljaandmise täitmisteate tüüpvormis sellist selgitust ette ei näe, ei anna teistsuguse otsuse tegemiseks alust. Viidatud õigusakt on seadusest väiksema jõuga ning sellega nähakse ette üksnes näidisvormid. Mistõttu ei muuda kohtutäituri määrustik täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi aegumistähtaja alguse määramise põhimõtteid. Kuivõrd maakohus käesolevas asjas mitte ühtegi hagi rahuldamise eelduseks olevat asjaolu ei tuvastanud ega hinnanud, tuleb saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.