lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Käesoleval juhul on olemas kõik asjaolud antud alusel pankrotimenetlus lõpetada, kuna reaalset vara on raha näol ainult 478,88 krooni . Tutvudes võlgniku tehtud tehingutega, tuvastasin, et puuduvad tehingud, mida on võimalik pankrotiseaduse alusel kehtetuks tunnistada, kuna omatud materiaalne põhivara on ajalises mõttes võõrandatud suhtelisel kaua aega tagasi reaalse raha eest. Kuid on selge, et hetkel olemasolevast rahast piisab ainult ajutise pankrotimenetlusega kaasnenud kulude katmisest, rääkida ei saa tekkivate pankrotimenetluse kulude katmisest. Ülaltoodut arvesse võttes pankrotihaldurina ei toeta antud asjas pankroti väljakuulutamist. Tulenevalt
lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud töötasuks 14 450.00 krooni (17 töötundi * 850 krooni tunnitariif), millele lisandub sotsiaalmaks(arvelduskonto XXXXXXXXXX Swedbank) ja hüvitatavad kulud 4528.50, millele lisandub käibemaks OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (arveldusarve XXXXXXXXXXX Swedbank) pankrotivara arvelt. 30.11.2010 kohtuistungil võlgnik jääb oma pankrotiavalduse juurde. Vastuväiteid ajutise pankrotihalduri aruandes toodud järeldustele ega tasu taotlusele ei ole. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 4 455 000.00 krooni, reaalne vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Samuti ei ole oaühingu pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on esialgselt arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõtte kohaselt on muu asjaolu –– järsk majanduslangus ehitus- ja 3
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 30.11.2010 toimunud istungil ajutine pankrotihaldur taotleb menetluse lõpetamist raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlausaldaja, võlgnik või kolmas isik ei deponeeri kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks 40 000 krooni. Harju Maakohtu 30.11.2010 määrus 40 000 krooni deponeerimiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. AS K pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna AS-il K ei ole vara kohustuste täitmiseks ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus soostub ajutise halduri seisukohaga, et ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada AS K pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu
Vastavalt
lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Äriühingu juhatuse kohuseks on tegutseda äriühingu suhtes vajaliku hoolega, nn. hoolsuskohustus. Äriseadustiku § 306 lg 31 näeb ette, et kui aktsiaselts on maksejõuetu, peab juhatus hiljemalt 20 päeva möödumisel esitama pankrotiavalduse, sellest tulenevalt on juhatuse kohutustus esitada pankrotiavaldus maksejõuetuse ilmnemisel 20 päeva jooksul. Üles kerkib küsimus kas juhatus oleks võinud pankrotiavalduse esitada varem, kui ta on esitanud. Aruandest tuleneb, et juuni 2009 oleks tulnud esitada pankrotiavaldus. Seega haldur on järeldanud, et võib öelda, et pankrotiavalduse esitamisega viivitas võlgnik ülemäära. Juhatus riskis sellega, et talle saab ette heita KarS §-s 380 sätestatud tegevusetust. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et pankrotiavalduse esitamisel võlgnikul ei ole täidetud ÄS sätestatu. 4
lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Ajutine pankrotihaldur lähtub tunnitasust 850 krooni. Seega moodustab ajutise pankrotihalduri tasu 17 töötunni eest (17 x 850)=14 450.00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 4545.06 krooni koos käibemaksuga. 30.11.2010 kohtuistungil võlausaldaja esindajal vastuväiteid esitatud ajutise pankrotihalduri aruandele ja tasu taotlusele ei olnud. Kuna
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, on kohus seisukohal, et halduri esitatud tasu 14 450.00 krooni millele lisandub sotsiaalmaks ja kulutuste 4545.06 krooni koos käibemaksuga taotlus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige VS on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ning kulutused osas, mida ei ole võimalik katta riigi vahenditest: seega välja mõista riigivahenditest Heli P tasuna 6200.00 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud välja arvatud sotsiaalmaks), eelnimetatu osas määrus pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning tuleb välja mõista VS , ilt (isikukood XXX) ajutise halduri tasu 10 973.00 krooni ja kulu 4545.06 (sh käibemaks) Heli P kasuks Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.