3-08-1534/25

3-08-1534 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-1534 Haldusasi OÜ V kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 30.06.2008 maksuotsus nr 12-5/352; - jätta asjas kantud kohtukulud vastustaja kanda; Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2009 Menetlusosalised Kaebaja OÜ V esindaja Kersti Kägi Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Anu Toomemägi RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1: Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu-ja tollikeskuse 30.06.2008 maksuotsus nr 12-5/352 tulumaksukohustuse määramise osas. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu-ja tollikeskuselt (asuk ..) OÜV (reg kood .. asuk) 25 190 (kakskümmend viis tuhat ükssada üheksakümmend) krooni ja 18 senti asjas kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. mai
4. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses 1 3-08-1534 Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD 23.04.2008 koostati maksuhalduri poolt kontrollakt OÜ-s V läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli tulemuste kohta (tl 34-44). 07.05.2008 esitas OÜV kontrollaktile eriarvamuse, mida täiendas 08.05.2008 (tl 47-52, 53). 30.06.2008 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12-5/352 kohustati OÜ- t V tasuma tulumaksu summas 539 792 krooni ja käibemaksu summas 57 142 krooni (tl 15-31). 01.08.2008 postitas OÜ V kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 30.06.2008 maksuotsusele nr 12-5/352 (tl 5-14). 12.08.2008 määrusega on lahendatud kaebaja taotlus asjas õiguskaitse kohaldamiseks (tl 7679). 29.10.2008 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 87-91). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt ei ole kaevatav maksuotsus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb tühistada. Kaebaja selgituste kohaselt teostasid OÜ L töötajad töid Tallinnas Süda tn 14 asuval objektil, mida tõendavad ehitustööde kohta peetavad ehituspäeviku sissekanded. Antud äriühing teostas töid ka Narva mnt 150/73 objektil, kuid ehituspäeviku kandeid selles osas ei ole vaadatud. Kaebaja juhatuse liikme maksumenetluses antud seletust on maksuhaldur tõlgendanud meelevaldselt. Asjaolu, et juhatuse liikme teada oli OÜ L 30 töötajat, ei tähenda iseenesest veel seda, et kõik töötajad täitsid üheaegselt kaebaja tellimust samal objektil. Tööliste arv objektil ei muuda olematuks ehitusraamatu kandeid OÜ L kohta. Maksuotsusest ei selgu, millistel põhjustel omavad asjas suuremat kaalu OÜ L esindajate seletused kui kaebaja poolt esitatud tõendid ja seletused. Kaebaja hinnangul on asjas tõendeid kogutud ja hinnatud puudulikult. Kogutud tõenditest on tehtud ebaõiged järeldused ning kaebaja poolt esitatud tõendid on jäetud põhjendamatult kõrvale. Maksuotsust tingiva asjaoluna on otsuses viidatud OÜ L kohustusele vastutada kaebaja eest alltöövõtjana. Kaebaja hinnangul ei oma alltööettevõtja vastutus mingit puutumust kaebajale määratud täiendava maksukohustusega. Alusetu on maksuhalduri etteheide teenuse osutaja isikusamasuse tuvastamata jätmise kohta. Esitatud arved on tasutud panga kaudu, kes kontrollib raha saaja isikusamasust. Kaebaja hinnangul on tulenevalt uurimispõhimõttest maksuhalduri kohustus välja selgitada väidetava maksupettuse ulatus ja asjaolud ning tuvastada, kas maksukohustuslane on osalenud maksupettuses. Maksuotsuses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitavad kaebaja osalemisele maksupettuses ning seetõttu on arusaamatu milline seos võib teenuse osutaja pangakontole üle kantud raha sularahas väljavõtmisel antud pangakontolt olla kaebajale määratud maksukohustusega. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel on oluline, et tehingupartner oleks käibemaksukohustuslane. OÜ L oli käibemaksukohustuslane alates 19.09.2005 kuni 30.09.2006 ning kaebaja veendus enne arvete tasumist, kas äriühing oli käibemaksukohustuslane. Soetatud teenused oli kasutatavad kaebaja ettevõtluses. Käibemaks on mahaarvatud nõuetekohaste arvete alusel. Kaebaja hinnangul ei ole põhjendatud tulumaksukohustuse määramine ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et maksuotsuses kirjeldatud teenused on kaebajale osutatud. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et OÜ L arvetel näidatud teenused on kaebaja kätte saanud. Seega on majandustehing õigesti kirjendatud ja dokumenteeritud. Majandustehingute tulemusena tasutud arvete välistamine kaebaja ettevõtluse kuludest ei ole 2 3-08-1534 seaduslik ning maksuotsus ettevõtlusega tulumaksu määramiseks mitteseotud kuludelt tuleb tühistada. Eriarvamuse kohaselt ei saa ainuüksi põhjusel, et OÜ L juhatuse liige ei kinnita tehingute sõlmimist ja dokumentide allkirjastamist, suurendada kaebaja maksukohustust, sest seda võisid teha teised isikud juhatuse liikme volitusel ja heakskiidul. Tehinguid allkirjastanud isikuks võis olla OÜ L poolt brigadir T, kelle juhtimisel teostati objektil ehitustöid. Asjaolul et kaebaja juhatuse liige ei kohtunud isiklikult OÜ L juhatuse liikmega ei ole eelduseks töövõtulepingu formaalsusele. Kaebaja juhatuse liige on oma seletustes kinnitanud ehitustööde teostamist ja isiklikku suhtlemist OÜ L brigadir Tega. Kaebajale oli teada nende tehingupartner ning polnud vajalik säilitada brigadiri kontaktandmeid. Kuna arvete alusel toimus tasumine pangaülekannetega, puudus vajadus maksta brigadir Tele, seetõttu on liigne ka volitusenõue Te nimele. Kaebajal on kujunenud praktika, et teostatud tööde osas üleandmis-vastuvõtmisakte ei koostata. Kaebaja väidetel ei saanudki tema töötajad midagi teada OÜ L töötajatest, sest nad tegid objektil oma tööd ning kaebaja ei ole pidanud vajalikuks ehitusmehi omavahel tutvustada. OÜ L teostas kaebajale alltöövõttu. Alltöövõtja ei vastuta kunagi tellija ees, vastutus lasub peatöövõtjal, seetõttu on kohatu etteheide selle kohta, et OÜ-lt L ei nõutud garantiid. Arvete tasumine panga kaudu kinnitab, et tegemist oli korralikult toimiva äriühinguga. Kuna pangakonto avamiseks esitab äriühingu allkirja õiguslik isik isikut tõendava dokumendi ja allkirja näidised, ei pidanud kaebaja vajalikuks veelkord nõuda passikoopiat oma raamatupidamisele. Maksuhalduril on maksumenetluses võimalus need andmed välja nõuda pangast ning võrrelda omavahel allkirja näidiseid. Asjaolu, kes ja mil moel kasutas OÜ-lt L pangarvelt võetud rahasummasid, ei saa mõjutada kaebaja maksukohustust. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuotsusega on määratud kaebajale täiendav maksukohustus, kuna kogutud tõendite kohaselt ei ole kaebaja OÜ-ga L tehinguid teinud. Kaebaja ei ole maksumenetluses tõendanud, et on OÜ L arvetel märgitud ehitusteenused faktiliselt soetanud. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et arvetel märgitud kaup või teenus soetati kaebaja ettevõtluse tarbeks ja arvetel märgitud isikult. Vaidlusalust maksuotsust tingivad asjaolud ning õiguslikud alused on äratoodud maksuotsuse lk 7-
5. OÜ L arvel nr 525206 on märgitud arve aluseks katuse ja vihmavee süsteemide ehitus, treppide paigaldus, parkla kiviladumine. Asjas esitatud ehituspäevikute kohaselt ei ole antud arvel märgitud tööde teostamise osas mingeid kandeid. Arvetel näidatud tööde kirjeldus ei kattu ehituspäevikutes märgitud tööde kirjeldusega. Olukorras, kus pole tõendatud arvetel märgitud tööde faktiline teostamine, on põhjendamatu kaebaja nõue koguda tõendeid tööde teostamise asjaolude kohta. Kaebaja on väidetavalt esitanud kõik
6. juulist kuni septembrini tehtud ehitustööde päevikud. Narva mnt 150/73 asuva ehitusobjekti kohta ehituspäevikut esitatud ei ole, seega saab sellest teha järelduse, et antud objekti osas ehituspäevikut ei peetud. Seetõttu on kohatu kaebaja etteheide selle kohta, et maksuhaldur ei ole Narva mnt 150/73 ehituspäevikut vaadanud. Kaebaja juhatuse liikme seletust on analüüsitud maksuotsuse lk 1-7.Vastustaja on kogunud asjas tõendeid, mille kogumiseks oli võimalus. Kaebaja ei ole maksuhalduri hinnangul tõendanud tema poolt esitatud käibedeklaratsioonides deklareeritud sisendkäibemaksu aluseks olevate tehingute faktilist toimumist. Kaebuse kohaselt õigustab kaebaja teise tehingupoole tuvastamata jätmist pangakontode kaudu raha tasumisega, kuid antud asjaolu ei vabasta kaebajat tehingu poole tuvastamise kohustusest. Väidetavad ehitustööd on dokumenteeritud puudulikult ning esitatud leping on näiline, sest selle on allkirjastanud lepingus märkimata isik. Kaebaja on maksumenetluses antud seletustes andnud vastuolulisi ütlusi ehitustööde kvaliteedi kohta, samas on arved tasutud kokkulepitud hindades, pretensioone esitamata. Kuivõrd kaebaja ei ole tõendanud, et arvetel näidatud teenused on saadud arvel näidatud isikult, ei ole tal õigust arvestada arvel näidatud summadelt käibemaksu. Vastustaja hinnangul 3 3-08-1534 ei ole arvel näidatud isik kaebajaga tehinguid teinud. Samuti on tõendamata arvel näidatud tehingute faktiline toimumine arvetel näidatud objektidel. Seega ei ole võimalik ka tuvastada, mille eest rahasummad tasuti. Tulumaksu arvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise arvel näidatud poolte vahel. Kaebaja on pangakontolt tasunud OÜ-le L väljamakseid kogusummas 1 807 131 krooni, kuigi osaühingu poolt kvaliteetset ehitusteenust ei osutatud. Samuti on maksumenetluses tuvastatud, et arvetel näidatud osapoolte vahel majandustehinguid reaalselt ei toimunud ning antud arved on koostatud vaid maksueelise saamise eesmärgil. Vaidlusalused tööd võisid teostada kaebaja enda töötajad. Kohtupraktika kohaselt on väljamakse, mille kohta puudub nõuetele vastav algdokument, ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt tuleb tasuda tulumaksu. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
7. Kaebus on postitatud 01.08.2008 vastustaja 30.06.2008 haldusaktile. Kaebuse kohaselt sai kaebaja maksuotsuse kätte 03.07.2008 (tl 6). Vastustaja kaebaja väidet maksuotsuse kätte saamise osas vaidlustanud ei ole. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Maksuotsuse kohaselt tasus kaebaja OÜ-le L ajavahemikul juuli 2006 kuni september 2006 teostatud ehitustööde eest panga kaudu 1 807 131.18 krooni. Kaebaja väidab, et soetas maksukohustuslasena registreeritud osaühingult oma ettevõtluses kasutatavaid kaupu ja teenuseid ning tal on õigus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata nende kaupade ja teenuste eest tasutav käibemaks. Menetlusosaliste vahel käib vaidlus selle üle kas arvestatud käibemaksust saab maha arvata tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuna pärast tehingute toimumist selgus, et käibemaksuarvestuses näidatud isik ei olnud ehitusteenuste tegelik osutaja. Tegelikku teenuse osutajat ei ole tuvastatud ning käibemaksuarvestuses teenuse osutajana näidatud käibemaksukohustuslane pole oma käibemaksukohustust täitnud. Kuna osaühing ei tegelenud ettevõtlusega on maksuotsuse kohaselt OÜ L alates 20.09.2006 välja arvatud käibemaksukohustuslaste registrist (tl 21, 22). Vaidlust ei ole selle üle, et arved vastasid vorminõuetele ja neil oli müüjana märgitud käibemaksukohustuslaseks registreeritud äriühing. Maksuotsuses heidetakse kaebajale ette seda, et kaebaja sõlmis ehitusteenuste osutamiseks lepingud suuliselt (v.a leping Rähni 10 objekti osas). Samas ei tulene kehtivatest õigusaktidest kohustust sõlmida ehitusteenuste osutamiseks kirjalikke lepinguid. Objekti Süda 14 osas on 30.08.2006 koostatud arve nr
8. Toimikusse on esitatud kaks sama kuupäevaga ja numbriga arvet: üks summas 381 140.00 krooni (I kd tl 59) ja teine summas 1 691 30.00 krooni (tl 145). Kaebaja pearaamatu väljavõtte kohaselt on arvele summas 1 691 30.00 krooni tehtud samal päeval samas summas miinus arve (I kd tl 61). 30.08.2006 koostatud arve nr 525206 summas 381 140.00 krooni on tasutud kahes osas 30.08.2006 (I kd tl 203) ja 26.09.2006( I kd tl 29). Arvestades eeltoodut ja kaebaja seletust (tl 140) on tõendatud kaebaja väited selle kohta, et tegemist ei olnud ettemaksuarvega, vaid arvega tasuti selles märgitud tööde eest summas 381 140.00 krooni. Kuna tegemist ei olnud ettemaksuarvega, ei pidanud koostama sellele järgnevaid arveid. 4 3-08-1534 Oluline on märkida ka seda, et maksuotsuses ei tuvastanud maksuhaldur puuduseid antud arve vormistamise osas, vaid kajastas 30.08.2006 arvet nr 525206 summas 381 140.00 ega viidanud sellele, et tegemist on ettemaksu arvega (I kd tl 21). P. L on maksumenetluses andnud seletuse selle kohta, et „…Iseenesest oli sellest firmast tööl palju töömehi, umbes 30…“ (II kd tl 22). Kohtu hinnangul ei saa antud lause põhjal teha järeldust, et kõik need töömehed töötasid kaebaja juures koos samal objektil ühel ja samal päeval. Seega ei ole põhjendatud maksuhalduri hinnangud ja tuvastatud vastuolud kaebaja seletusele seoses objekti Süda 14 ehituspäeviku kannetega (tl 17-18). Kaebaja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada kas vaidlusaluste kaupade ja teenuste müügi puhul on kaebaja rikkunud nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostumüügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus § 5 lg 1 p 8 järgi võidakse ettevõtjat, kes sooritab tehinguid vähemalt sama seaduse § 6 lõikes 5 nimetatud väärtuses, kasutada rahapesu teostamisel. Viidatud sätte alusel on selline ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, kellele vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Sama seaduse § 9 lg 1 alusel tuleb isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendist teha säilitamiseks koopia. Seega oli kaebaja kohustatud tuvastama isiku, kellele maksti sularahas või sularahata arveldamise korras vastavalt kas üle 100 000 krooni või üle 200 000 krooni. Maksuamet on maksuotsuses tuvastanud, et kaebaja tasus OÜ-le L talle osutatud omavahel seoses olevate ehitusteenuste eest kogusummas 1 807 131.18 krooni. Maksuotsuses tuvastatud asjaolude ja kohtule esitatud tõendite kohaselt ei kontrollinud kaebaja OÜ L esindaja isikut tõendavat dokumenti ega tema volitusi osaühingu esindamiseks. Seega jättis kaebaja täitmata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud nõuded isikusamasuse tuvastamiseks. Maksuotsusega on tuvastatud, et teenuste eest tasumine toimus sularahata arveldamise teel müüja pangakontole. Kujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa sel juhul ainuüksi müüja esindaja isiku tuvastamata jätmisest teha järeldust, et seetõttu pole teada tegelik müüja. Seega ei ole ainuüksi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete rikkumine selles asjas oluline. Ehitamine on ehitusseaduse § 2 lg 6 alusel ehitise püstitamine; ehitise laiendamine: ehitise rekonstrueerimine; ehitise tehnosüsteemide muutmine; ehitise lammutamine. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja tegeles ehitusega maksuotsuses märgitud objektidel ning selle üle, et OÜ- lt L ostetud ehitusteenus oli ehitamine ehitusseaduse mõttes. Ehitusseadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. Ehitusseaduse § 12 lg 3 alusel võib ehitada ehitusettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõuetele. Käsitletud lõikes sätestatud nõuet ei pea järgima käsitletud paragrahvi lg 4 kohaselt üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei kuulu käesoleval juhul ehitusseaduse § 12 lg 4 kohaldamisele. Lähtudes ehituseaduse § 41 lg 1 on isikul lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, 5 3-08-1534 kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on majandustegevuse registri registreering ja vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina. Käesoleva seaduse §-s 47 on sätestatud nõuded ehituse eest vastutavale spetsialistile. Isik ei pea järgima ehitusseaduse § 41 lg 1 punktis sätestatut käsitletud paragrahvi lg 2 alusel juhul, kui ehitusettevõtja teeb ehitustöid ainult sellel kutsealal, kus tema töötajale või füüsilisest isikust ettevõtja korral ehitusettevõtjale on omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille puhul isik ei korralda ressursside jagamist ega teiste tööd ning ei vastuta selle eest. Asjas kogutud tõendite kohaselt ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele ehitusseaduse § 41 lg
9. Lähtudes ehitusseaduse § 43 lg 2 kantakse lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule registrisse andmed ettevõtja tegevusala kohta; soovitud tegevusalale vastutava spetsialisti andmed ning andmed ehitusettevõtja kvalifikatsiooni ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta nende olemasolu korral. Tulenevalt eeltoodust saab ehitusteenust osutada (ehitada) ettevõtja, kellel on ehitusseaduse § 41 nõuetele vastav registreering majandustegevuse registris. Seetõttu pidi kaebaja kohtu hinnangul ka peatöövõtjana ehitamisel alltöövõtu osas lepingute sõlmimisel kontrollima, kas lepingu teine pool vastab ehitusettevõtjale ehitusseadusega sätestatud nõuetele. OÜ-l L puudus majandustegevuse registri registreering ehitamise kohta. Samuti ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitatud mingeid andmeid OÜ-l L ehitusseaduse § 47 vastutava spetsialisti nõuetele vastava isiku olemasolu ja/või vastava isiku tuvastamise kohta kaebaja poolt. Seega osutas kaebaja ehitusobjektidel ehitusteenust isik, kellel ehitusseaduse järgi puudus õigus ehitada. Asjaolu, kas tegemist on ehitusettevõtjaga või mitte omab olulist tähtsust ehitisele esitatavad nõuete täitmise tagamiseks ning ehitusettevõtja poolt võetud kohustuse osas tagada garantii, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Kui kaebaja oleks nõudnud väidetavalt OÜ L esindajalt majandustegevuse registri väljavõtet ja/või ise kontrollinud vastavat kannet registris oleks tal olnud võimalik tuvastada, et talle teenust pakkuval isiku puudub nii vastava teenuse osutamise õigus kui ka ehitamise eest vastustav spetsialist ning kaebaja oleks sel juhul aru saanud, et OÜ L puhul ei saa eeldatavalt tegemist olla tegeliku ehitusteenuse pakkujaga. Sõlmides kokkulepped ettevõtjaga, kelle puhul ta ei veendunud, et tegemist on ehitusettevõtjaga, ei saanud kaebaja ka eeldada, et tasub ehitusteenuse eest arvel märgitud müüjale. Arvestades ehitusettevõtjale ehitusteenuse osutamiseks esitatavaid nõudeid tuli ehitamiseks tehingu sõlmimisel kontrollida ettevõttel vastava registreeringu olemasolu majandusregistris. Kuna kaebaja jättis antud nõuded täitmata, ei tegutsenud ta kohtu hinnangul heas usus ega näidanud üles ehitusäris nõutavat hoolsust. Sellest tulenevalt lasub kaebajal kohustus tõendada, et kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Kaebaja on esitanud maksumenetluses ning kohtmenetluses oma väidete tõendamiseks ehituspäevikud ehituobjektidel ehitustööde dokumenteerimise kohta. Kuid kaebaja poolt esitatud dokumendid ei selgita ega kõrvalda vastustaja poolt maksuotsuses ja vastuväidetes viidatud vastusolusid ehituspäevikutes märgitud ehitustööde teostajate, tööde sisu ning vaidlusalustel arvetel kajastatud ehitustööde osas. Tunnistajad T. M, K. H ja H. S oma ütlustega kinnitasid ehitustööde teostamist objektidel teiste ehitusettevõtjate poolt, kuid ei kinnitanud kaebaja väiteid selle kohta, et vaidlusalused ehitustööd tegi OÜ L töötajad. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid vaidlusaluste tehingute teise poole kindlakstegemiseks, mis annaksid alust 6 3-08-1534 kahtluseks, et maksuamet ei ole tuvastanud õigesti käibemaksukohustuse tuvastamiseks olulisi asjaolusid. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja teinud väljamakseid arvetel näidatud teenuste eest, mille faktiline soetamine ei ole läbiviidud kontrolli käigus tõendamist leidnud ning seetõttu on kaebaja kohustatud tasuma tulumaksu arvete alusel tehtud väljamaksete eest. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusaluste tehingutega hõlmatud objektid olid olemas, ehitustöid teostati. Järelikult kasutati ka ehitusmaterjale. Maksuhaldur ei ole esitanud asjas väiteid selle kohta, et vaidlusalustel arvetel näidatud kaupu ja teenuseid ei saa kasutada ehitustegevuses. Maksuhalduri esindajana käis objektidel E. T, kes kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et käis objektid läbi ning küsitles ka töölisi. Samuti kinnitas tunnistaja, et kontrollis kõik esitatud arved üle ning need klappisid pearaamatuga. Tunnistajad T. M, K. H ja H. S oma ütlustega kinnitasid ehitustööde teostamist objektidel nii kaebaja töötajate kui ka töötajate poolt, kes ei töötanud OÜ-sV. Maksuhaldur ei ole vaidlustanud teiste, ehituspäevikus märgitud äriühingute poolt ehitusteenuste osutamist kaebajale ning võtab maksuotsuses õigeks, et vaidlusaluste objektide puhul võis olla tegemist töömahukate objektidega (tl 20). Kaebaja esindaja kinnitusel oli kõikide objektide osas olemas ehitusluba ja osadele objektidele on väljastatud kasutusluba ning elanikud elavad sees. Kaebaja esindaja antud seletust vastustaja vaidlustanud ei ole. Hinnates maksumenetluses ja kohtumenetluses kogutud tõendeid vaidlusalustel objektidel teostatud tööde ja kasutatud materjalide osas, on kohtu hinnangul leidnud tõendamist kaebaja väited, et arvetel märgitud kaubad ja teenused on soetatud. Arvestades seda, et kaebaja puhul on tegemist ehitusteenust osutava ettevõttega ning asjas ei ole vaidlust selle üle, et maksuotsuses märgitud objektide puhul oli tegemist ehitusobjektidega, ei ole kohtul kogutud tõenditest tulenevalt alust kahelda selles, et ehitusteenus ja ehitusmaterjalid soetati kaebaja ettevõtluses vajalike eesmärkide täitmiseks. Maksuhalduri väited selle kohta, et väidetavad ehitustööd võisid teostada ka kaebaja enda töötajad, lükkavad ümber tunnistajad T. M, K. H ja H oma ütlustega, milles kirjeldavad nende poolt objektidel teostatud töid ning teiste töötajate poolt teostatud töid. Arvestades kaebaja töötajate arvu (25 töötajat tl 145), tunnistaja T. M ütlusi kaebaja töötajate poolt teostatud tööde osas ning hinnangut kaebaja enda töötajatega tehtavale töömahule, tunnistaja H. S´e kirjeldust oma töö osas, K. H´i ütlusi objektidele toimuva töökorralduse ja töötajate paiknemise osas (tl 143, 144, 145), samuti objektidel vaidlusalusel ajavahemikul teostatud tööde mahtu ja iseloomu (lammutus, koristamine, katuse ja põrandate ehitus) ning kaebaja töötajate poolt teostatud tööde iseloomu (restaureerimine, lõppviimistlus), ei ole kohtul põhjust kahelda kaebaja väidetes selle kohta, et oma töötajatega ei oleks neil olnud võimalik sellises mahus töid antud ajavahemiku jooksul teostada. Maksuhaldur on jõudnud maksuotsuses järeldusele, et kaebaja ei ole soetanud ehitusteenust OÜ-lt L ning märkinud, et OÜ L osas tuvastatud asjaolud on iseloomulikud äriühingule, mida kasutatakse fiktiivsete arvete väljastamiseks maksupettuse eesmärgil. Maksuotsusega on tuvastatud puuduseid kaebaja poolt sõlmitud lepingute sisus ja vormistamisel ning tööde kvaliteedi osas, üleandmis-vastuvõtmise aktis ja ehituspäevikute täitmisel. Kohtu hinnangul ei tõenda OÜ L osas tuvastatud asjaolud ning puudused vaidlusaluste tehingute ja teostatud tööde vormistamise osas, et kaebaja teadis või pidi teadma, et OÜ L ei ole teenuse osutaja. Asjas ei ole esitatud väiteid selle kohta, et asjassepuutuvad kuludokumendid on puudulikult vormistatud. Seega sisaldavad arved kõiki RPS § 7 lg-s 1 loetletud andmeid ja on nõuetekohaselt vormistatud. Käesoleval juhul on maksuotsuses tuvastatud, et arvetel näidatud summad on tasutud arved väljastanud äriühingu arvele ning arvel näidatud äriühing on arvete alusel tuvastatav. 7 3-08-1534 Maksuotsusega ei ole tuvastatud asjaolusid ja seoseid, mille alusel saab väita, et kaebaja esindajad ja/või töötajad on/olid mingil moel seotud OÜ L esindajate ja/või töötajatega. Lähtudes eeltoodust on maksuhalduri maksuotsus tulumaksukohustuse osas alusetu. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt tulumaksu 539 792 krooni määramise osas. Kaebaja taotleb asjas kantud kohtukulude hüvitamist vastavalt kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele kogusummas 27 856.00 krooni. Lähtudes HKMS § 92 lg 1, lg 2 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral, jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja vaidlustas maksuotsuse kogu ulatuses summas 596 934 krooni. Nõude kuulub rahuldamisele 90,43 % ulatuses. Asjaolu, et kaebaja on kasutanud oma õigust eriarvamuse esitamiseks ning kaebuse koostamisel võtnud aluseks maksumenetluses koostatud materjalid, ei anna kohtu hinnangul käesoleval juhul alust kahelda õigusabi osutamiseks kulunud ajas ning kantud menetluskulude vajalikkuses ja põhjendatuses. Seega kuulub maksuhaldurilt väljamõistmisele kaebaja poolt kantud menetluskulud summas 25 190.18 krooni. Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15 juuli 2010 otsuse resolutsioon: Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.05.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-1534 osas, millega tühistati Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 30.06.2008 maksuotsus nr 12-5/352 tulumaksu määramise osas ja mõisteti Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt OÜ V kasuks välja viimase menetluskulud. Teha selles osas uus otsus, millega jätta OÜ V kaebus 30.06.2008 maksuotsuse nr 12-5/352 tühistamiseks rahuldamata ka tulumaksu määramist puudutavas osas ja OÜ V esimese astme menetluskulud tervikuna kaebuse esitaja enda kanda. 8