AS S menetluse lõpetamise kohta
Ühtlasi taotles kaebaja vastustajalt menetluskulude (õigusabi-, tõlke- ja riigilõivukulu) väljamõistmist summas 47 035 krooni. Vastustaja, tutvunud AS S seisukohaga haldusasja menetluse lõpetamise võimalikkuse kohta
lg 1 p 4 alusel ning taotlusega menetluskulude väljamõistmiseks leidis taotluse menetluskulude osas ainult osaliselt põhjendatud olevat. Esitaks märgib maksuhaldur, et riigilõiv vastustajalt väljamõistmisele ei kuulu, kuna juhul, kui kohus lõpetab asja menetlemise
lg 1 p 4 alusel, tagastatakse
lg 4 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv.
lg 5 kohaselt aga saab kohus välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seetõttu tõlkekulud antud juhul väljamõistmisele ei kuulu. Tõlketööde arved nr 48 (07.05.2008), nr 51 (13.05.2008), nr 52 (22.05.2008), nr 55 (22.05.2008, nr 61 (22.05.2008) on koostatud maksu- ja vaidemenetluse käigus ning ei saa kuuluda menetluskulude koosseisu. 23.04.2009 koostatud arves nr 35 kajastatud tõlketööks (kohtumääruse, kohtuotsuse, Maksu- ja Tolliameti kirja tõlkimine eesti keelest vene keelde) aga puudus vajadus, kuna kohtumenetluses oli kaebuse esitajal esindaja, kes oskab eesti keelt. Keeleseaduse § 1 lg 1 kohaselt Eesti riigikeel on eesti keel. Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 kohaselt haldusmenetluse keel on eesti keel. Kõik vajalikud dokumendid olid riigikeeles olemas ja puudus vajadus nende tõlgeteks vene keelde ja vastupidi. Vastustaja peab eeltoodust tulenevalt vajalikeks, põhjendatuteks ja mõistlikeks menetluskuludeks õigusabikulusid summas 21 950 krooni, arvestades, et haldusasjas ei toimunud ühtki kohtuistungit ning õigusabi kulud koosnevad vaid kaebuse ja ühiste seisukohtade koostamise kuludest. Vastuses vastustaja seisukohale nõustus AS S esindaja, et riigilõivu väljamõistmine vastustajalt põhjendatud ei ole kuna riigilõiv
Tõlkekulude kohta selgitas kaebaja täiendavalt: vastustaja väide arvete nr 48 ja 51 (kokku 6615 krooni) seotusest maksu- ja vaidemenetlusega on õige, kuid et vaidemenetlus eelnes kohtumenetlusele tuleb need õigustatuks lugeda; arve nr 52 ei ole käesolevasse vaidlusse puutuv, on ekslikult esitatud ja selle hüvitamist summas 765 krooni ei taotleta; arved nr 55 ja järgmised, kokku summas 14265 krooni seonduvad kohtumenetlusega – arve nr 55 alusel tasuti vaidlustatud maksuotsuse tõlkimise eest, mis kaebuse koostamiseks oli hädavajalik ning arvega nr 61 maksti kaebaja esindaja ja nõustaja ettevõtte kommertsdirektor V. Ni asjatundjaarvamuse tõlkimise eest eesti keelde.
Alates 22.10.2008 on V. N AS S prokurist, kes võib olla ettevõtte lepinguliseks esindajaks kelle kulud loetakse kohtuvälisteks menetluskuludeks (
Kokku on põhjendatud tõlkekulusid seega 20 880 krooni. Kohtu seisukoht 2
lg 1 p 4 järgi halduskohus lõpetab menetluse kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse jätkamiseks kaebuses Lääne maksu- ja tollikeskuse 21.05.2008 maksuotsusele nr 12-5/281, mistõttu esineb alus
lg 1 p 4 rakendamiseks.
lg 5 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lõike 1 punktis 4 sätestatud alustel.
Et menetluskulud oleksid põhjendatud peavad nad olema kantud antud kohtumenetluses, mitte mõnes teises menetluses, milliseks kohtumenetlusele eelnev vaidemenetlus on. Seetõttu arvetel nr 48 ja 51 kajastatud tõlgikulud hüvitamisele ei kuulu; samuti ei hüvitata arvet nr 52 milles kaebaja ise on nõudest loobunud. Haldusasja nr 3-08-1052 toimikust nähtuvalt kaebuse Tallinna Halduskohtule on koostanud AS S volitatud esindaja Mihkel Leesment ning kohtumenetlus on käivitunud selle esitamisega Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale 28.05.2008.a. Kohtu hinnangul, arvestades asja keerukust ja hinda, oli tõlgi ja nõustaja kasutamine halduskaebuse koostamise ettevalmistamisel põhjendatud. Maksukorralduse seaduse § 150 kohaselt lasub just maksukohustuslasel kohustus tõendada, et makssumma määrati valesti, mistõttu on ka selge, et AS S vajaduse tõhusa ja efektiivse õiguskaitse järele oli suur. Neil motiividel tuleb 22.05.2009 arvel nr 55 kajastatud tööd vajalikeks ja põhjendatud kuludeks lugeda. Arve nr 61 (tl 76), olles koostatud 13.06.2006 ei seondu käesolevas asjas esitatud halduskaebuse ettevalmistamisega ajas ega sisus kuivõrd isegi arvele tehtud märkest selgub selle kajastatud töö suunatus AS-le N, mitte AS-le S. Seonduvalt 23.04.2009 arvega nr 35 mitmesuguste materjalide (kohtumääruse, kohtuotsuse, Maksu- ja Tolliameti kirja) tõlkimise kohta nõustaja tarbeks eesti keelest vene keelde pole avaldaja aga motiveerinud, kuidas nimetatud kohtudokumentide, mis ei saanud olla tehtud antud asjas, aga samuti maksuhalduri määratlemata kirja tõlkimine käesoleva vaidluse lahendamisele kaasa aitas. Seetõttu ei saa nende kulude kandmist põhjendatuks pidada. Vaidlust ei ole, et hüvitada tuleb AS S esindaja M. Leesmendi tööga seonduvad õigusabikulud summas 21 950 krooni. Seega kuulub kokku vastustajalt väljamõistmisele 21 950.00 + 5850.00 (arve nr 55, tl 75) = 27 800.00 krooni.
lg 4 p 4 kohaselt riigilõiv tagastatakse asja menetluse lõpetamisel kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebusele lisatud 27.05.2008 maksekorralduse nr 12125 järgi (tl 55) on AS S tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank 5000.00 krooni. Kohus osundab, et vastavalt
lõikele 2 menetluse lõpetamise korral ei saa isik enam samas asjas kohtusse pöörduda. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Lõpetada menetlus AS S tühistamiskaebuses Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 21.05.2008 maksuotsusele nr 12-5/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.