2-10-61780/6

2-10-61780 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011.a Jõgeva kohtumaja Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-61780 Tsiviilasi Axxxx Lxxxxxx avaldus erieestkostja määramiseks ja lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmiseks Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende Avaldaja Axxxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Puudutatud laps Lxxxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht samas) Exxxxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) 12.01.2011.a esindajad Ärakuulamise aeg RESOLUTSIOON
2. Määrata Lxxxx Lxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) erieestkoste. Erieestkostjaks määrata Exxxxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx).
3. Erieestkostja ülesandeks on Lxxxx Lxxxxxxxesindamine tema isa Exxxx Lxxxxxx pärandvara jagamises nii, et xxxxxxxxxx.a surnud Exxxx Lxxxxxx pärandvara hulka kuuluvad arveldusarvetel olevad summad ja väärtpaberikonto jääk jäävad jagamisel võrdsetes osades Axxxx Lxxxxxxxx ja Lxxxx Lxxxxxxxx ning sõidukid, Axxxx Lxxxxxxxarvelusarvetel olevad summad ja ExxxxxLxxxxxx nimel võetud kohustused jäävad Axxxx Lxxxxxxxx.
4. Anda nõusolek Lxxxx Lxxxxxx nimel xxxxxxxxxx.a surnud Exxxx Lxxxxxx pärandvara jagamiseks määruse p 2 nimetatud viisil. Määrus saata teadmiseks lapse elukohajärgsele eestkosteasutusele, Tabivere vallale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võivad avaldaja, erieestkostja, laps või eestkosteasutus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Kohus leidis 10.12.2011.a esitas Axxx Lxxxxxxkohtule avalduse, milles palus määrata oma pojale Lxxxx Lxxxxxxxx erieestkostja tema isa, xxxxxxxxxx.a surnud Exxxx Lxxxxxx pärandvara jagamiseks ning anda pärandvara jagamiseks luba. Erieestkostjaks palus avaldaja määrata Lxxxx õe, Exxxxx Lxxxxxx. Kohus kuulas meentlusosalised ära. Avaldaja jäi avalduse juurde ja kinnitas, et kõik Exxxx Lxxxxxx poolt võetud kohustused jäävad pärandvara jagamisel tema kanda. Pärijateks olnud lapsed saaksid raha ja väärtpaberikontodel olnud summad. Lxxxx Lxxxxx oli nõus sellisel viisil vara jagamisega. Exxxxx Lxxxxx kinnitas oma valmisolekut teha venna nimel pärandvara jagamiseks vajalikud toimingud. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse § 131 lg 1 kohaselt peab lapse nimel tehingu tegemiseks olema vanemal kohtu nõusolek juhul, kui seda vajab sama seaduse § 187 ja 188 lg 1 p 1-3, 5, 7-11 kohaselt ka eestkostja. Vastavalt PrkS§ 188 lg 1 p 2 ei või eestkostja kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist, annakust ja sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et Lxxxx Lxxxxx on xxxxxxxxxx.a surnud Exxxx Lxxxxxx poeg. Axxxx Lxxxxx on Lxxxx ema ja seega tema seaduslik esindaja. Tartu notar Tiina Tomberg on 06.12.2010.a väljastanud pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on ExxxxxLxxxxxx pärijateks võrdsetes, 1/3 suurustes osades tema abikaasa Axxxx Lxxxxx, txxxx Axxxx Lxxxxx ja poeg Lxxxx Lxxxxx. Notarile esitatud pangateatisega tutvumise järel, leiab kohus, et avaldaja poolt esitatud ettepanek pärandvara jagamiseks ei kahjusta alaealise pärija, Lxxxx Lxxxxxx huve ja lähtuvalt PrkS § 188 lg 1 p 2 tuleb anda luba pärandvara jagamise lepingu või kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna pärandvara jagamisel on selle jagajateks kõik pärijad ja Axxxx Lxxxxx peab sel juhul esindama lähtudes PrkS § 10 lg 1 ka Lxxxx Lxxxxxxx, on tulenevalt PrkS § 120 lg 6 ja 180 lg 1 p 1 tema esindusõigus piiratud. Seetõttu on vajalik määrata tehingu tegemiseks Lxxxxxxxx Lxxxxxxxxxerieestkostja. Vastavalt PrkS § 209 lg 2 määratakse erieestkostja ka sama seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks. Lähtudes sama paragrahvi lõikest 1 võib erieestkostja määrata ka konkreetse toimingu tegemiseks. Kohus leiab, et Exxxxx Lxxxxx on sobiv isik erieestkostja kohustusi täitma ning sõlmima oma venna, Lxxxx Lxxxxxxxnimel pärandvara jagamise lepingu või kokkuleppe teiste pärijatega. Kohus selgitab, et vastavalt PrkS § 209 lg 4 lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega juhul, kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus teeb lahendi Lxxxx Lxxxxxx huvides, kuid, jätab kohus menetluskulud tema esindaja, ema Axxxx Lxxxxxx kanda. Maimu Laumets Kohtunik