3-08-1549 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus, 10. märtsil 2009.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja AS R esindaja advokaat Kadri Jõe (Jõgi) ja Anne Jõesaare, vastustaja Pärnu Linnavalitsuse esindajate Krister Velleti ja Sigrit Kasemetsa, menetlusse kolmanda isikuna kaasatud OÜ P esindajate advokaat Karl Haavasalu ja T. Ti osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 03.03. 2009.a. AS R tühistamiskaebust Pärnu Linnavalitsuse 28.07.2008 korraldusele nr 515 „Avaliku konkursi „Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Pärnu linna veopiirkondades 1-2 ja 3-5“ pakkujate kvalifitseerimine, pakkumiste vastavaks tunnistamine ja pakkumiste tagasi lükkamine, pakkumise edukaks tunnistamine ning ainuõiguse andmine“ p-dele 2.3, 4, 5 ja 6. Pärnu Linnavalitsuse vaidlustatud korraldusega 515 tunnistati avaliku konkursi „Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine Pärnu veopiirkondades 1-2 ja 3-5” vastavaks ja edukaks pakkumiseks OÜ P (registrikood …) pakkumine (p-d 2.3 ja 4); anti talle nimetatud veopiirkondades kolmeks aastaks (alates Pärnu linna ja ainuõiguse saaja vahelise lepingu jõustumise kuupäevast) korraldatud jäätmeveo ainuõigus (p 5) ning kohustati linnavalitsuse majandusosakonna juhatajat sõlmima pakkumise kutse dokumentide alusel leping OÜ-ga P (p 6). AS R, kes samuti osales konkursil, saavutades teise koha, taotleb Korralduse p-de 2.3, 4, 5 ja 6 tühistamist kuivõrd OÜ P pakkumise tagasilükkamise korral olnuks parim pakkumine avaldajal. Kaebuse motiivide kohaselt OÜ P pakkumine ei vastanud pakkumise kutse dokumentides (PKD-
- s)toodud tingimustele. PKD p 10 „Hinnapakkumise sisu” alap 10.1 kohaselt „pakkumise hinnad esitatakse Eesti kroonides viiesendise täpsusega”. Järelduvalt madalaim pakkumine saab olla hinnaga viis senti. OÜ P poolt pakutud hind 0 krooni ei ole esitatud viiesendise täpsusega. Pakkumine 0.00 krooni ei ole kooskõlas ka linnavalitsuse poolt PKD rakendamiseks antud selgitustega. Nimelt teatas vastustaja 06.06.2008 pakkumise kutse dokumentide sisu selgitades vastuseks küsimusele, kas on lubatud mõnede konteinerite puhul pakkuda null- või miinushinda, et „Pakkumise hindamise kriteeriumid on esitatud PKD punktis 11 ning vastavalt sellele toimub ka pakkumiste hindamine, seega peab olema pakkumine esitatud kujul, et vastavat valemit oleks võimalik kasutada.” Vastav valem teiste pakkujate pakkumiste punktide leidmiseks konkreetse teenuse liigi ja kogumismahuti osas on toodud PKD p-s 11.5 – punktide arv = maksimaalsed hindepunktid x (madalaima hinnaga pakkumine) / (hinnatava pakkumise pakutud hind). Näiteks kui eelsorditud jäätmete kogumistasu kuni 4500 l mahuti puhul pakutud madalaim hind on 5 senti, siis vastav pakkumine saaks PKD p 11.3 alapunkt 2.9 kohaselt maksimaalsed punktid ehk 5 punkti. Juhul kui järgnev pakkumine oleks 10 senti, siis vastav pakkumine saaks valemi kohaselt 2,5 punkti (5 x (0,05/0,1)), 15 sendina pakkumine saaks 1,66 punkti jne. Kui sisestada vastavasse valemisse hind 0 krooni, siis valem ei toimi, kuna nulliga korrutades on alati tulemuseks null, mis tähendab et null krooni väärtusega pakkumine saaks maksimumpunktid ning kõik ülejäänud pakkumised automaatselt null punkti, mitte aga proportsionaalselt vähem ja aus konkurents moonutatakse. Eeltoodu kinnitab üheselt ja selgelt, et 0-kroonise pakkumise puhul PD p-s 11.5 toodud valem ei tööta. Vastustaja on aga 06.06.2008 selgituses sõnaselgelt märkinud, et pakkumine peab olema esitatud kujul, et vastavat valemit oleks võimalik kasutada. Kuna selline kasutamine ei ole võimalik siis järelikult ei vasta 0-krooniseid hindu sisaldav pakkumine PKD p-s 11.5 toodule. Lisada võib, et miinushinna pakkumisel võidab tarbija seisukohalt kõige halvem pakkuja ehk konkurss omandab oma eesmärgile vastupidise mõtte. Teise motiivi järgi ei ole vastustaja hinnanud OÜ P pakkumisse vastavust Jäätmeseaduse § 66 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Selle sätte järgi peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. 26.08.2008 vastuses kaebajale teatas linnavalitsus, et „... veohinna määramisel tuleb arvestada, et pakutud hind ei oleks põhjendamatult madal .... Nagu varasemates kirjades öeldud lähtutakse põhjendamatult madala hinna välja selgitamiseks teistes omavalitsustes toimunud korraldatud jäätmeveo konkursside tulemustest ning eeldatavalt põhjendamatult madala hinna pakkuja kirjalikest selgitustest, vajadusel kaasatakse eksperte...” Eeltoodud vastustaja poolt antud selgitustest ilmneb, et vastustaja pakkumiste hindamisel peab hindama ega tegemist ei ole põhjendamatult madala pakkumusega. Käesoleval juhul ei nähtu Korraldusest, et vastustaja oleks hinnanud kas OÜ P pakkumine vastab Jäätmeseaduse § 66 lg-s 6 toodud nõuetele ning kas ei ole tegemist põhjendamatult madala pakkumusega. Jäätmeseaduse § 6 lg 1 kohaselt on jäätmehoolduse korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Seega on kohalik omavalitsus kohustatud tagama, et piirkonna jäätmehooldus oleks korraldatud vastavalt õigusaktides sätestatule. On lubamatu tunnistada vastavaks pakkumine, milles toodud hindade vastavust Jäätmeseaduses sätestatud kohustuslikele nõuetele hinnatud ei ole. 2 Kolmandaks toob kaebaja välja vaidlustatud korralduse motiveerimatuse kui selle tühistamise aluse. Tegemist on diskretsioonilise otsusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Käesoleval juhul vastustaja diskretsiooni teostanud ei ole. Seda tulenevalt alljärgnevatest asjaoludest: - - diskretsiooni teostamisel on äärmiselt oluline haldusorgani poolt tehtud otsust põhjendada, et tagada haldusakti kontrollitavus (vt 3-3-1-42-02 ja 3-3-1-37-04). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Vaidlustatud korralduses puuduvad igasugused põhjendused ning motiivid OÜ P pakkumise vastavaks tunnistamise osas. Korraldusest ei ole võimalik aru saada, miks tunnistati OÜ P pakkumine vastavaks vaatamata asjaolule, et esitatud pakkumises toodud hinnad ei vastanud PKD-s toodud kohustuslikele nõuetele ja miks kaebaja poolt 03.07.2008 pöördumises toodud asjaolusid ei arvestatud; HMS § 56 lg 1 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaebajale ei tehtud Korralduses viidatud Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni protokolle teatavaks (vastustaja 01.08.2008 e-kiri). Samas, isegi kui vastav protokoll oleks kaebajale kättesaadav, siis see ei muudaks korraldust nr 515 nõuetekohaselt motiveerituks. Rakendades HMS § 56 lg 1 teises lauses sätestatut peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid ning viite tegemisele mõnele teisele dokumendile peab olema lõppkokkuvõttes arusaadav, milline selles dokumendist sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendustest (vt 3-3-1-54-03). Vaidlustatud korralduses ei ole esitatud põhimotiive OÜ P pakkumise vastavaks tunnistamiseks ja seda olukorras, kus kaebaja oli varasemalt vastustaja tähelepanu juhtinud asjaolule, et 0 kroonine pakkumine ei vasta PKD nõuetele. Asjakohases Tartu Halduskohtu lahendis 3-07749 leiti, et pakkumiste hindamisel motivatsioonide mitteesitamine on vaadeldav kui pakkumiste sisuline mittehindamine ning kaalutlusõiguse piirest väljumine, mis toob kaasa haldusakti õigusvastasuse. Seega on ka motivatsiooni puudumine vaidlustatud korralduse vastavas osas tühistamise aluseks. Korralduse p-de 4, 5 ja 6 õigusvastasus tuletab avaldaja p-i 2.3 õigusvastasusest. Kuna AS R osales samuti korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise avalikul konkursil ning lähtudes pakkumiste avamise protokollis toodust oleks OÜ P pakkumise tagasilükkamise korral olnud parim pakkuja siis rikub vaidlustatud korraldus otseselt kaebaja subjektiivseid õigusi. 3 Vastustaja AS R`i omakasupüüdlikel ja pahatahtlikel motiividel esitatud kaebusega ei nõustu. On täiesti väär järeldada PKD p 10.1 nõudest „Pakkumise hinnad esitatakse Eesti kroonides viiesendise täpsusega”, et madalaim pakkumine saab olla hinnaga viis senti. Pärnu Linnavolikogu on kehtestanud jäätmeveo hindadele üksnes ülemise piiri kuid miinimumhinda kehtestanud ei ole. Samuti ei ole PKD-s öeldud, et keelatud on pakkuda null- või miinushinda ehk sellised pakkumised on lubatud kuna pole keelatud. Ka 0 on number. Viiesendise täpsuse nõue tähendab eelkõige pakkuja kohustust ümardada pakkumised sajandikeni kuna vastustaja soovis saada hinnapakkumisi ühikutes, millega oleks sularahas võimalik arveldada. Seega ei saa väita, et madalaim pakkumine võib olla hinnaga viis senti. Tegemist on pakkumiste sammuga. Kui osa PKD väljavõtnud pakkujad tundsid huvi, kas mõnede konteinerite ja jäätmeliikide puhul oli lubatud pakkuda null- või miinushinda käskis vastustaja neil lugeda PKD-d ja valemit, et mitte kaudset hinnakujundaja ja suunaja rolli sattuda. Vastustaja soovis, et pakkujad tegutseksid läbimõeldult, lähtudes oma äriplaanist ja asjasse puutumatute mõjutusteta. Ei ole PKD alapunktides 11.4 – 11.6 kirjeldatud pakkumiste hindamise meetodis kusagil kirjutatud, et suurima hinnaga pakkumistest väiksemad pakkumised saavad punkte proportsioonis oma pakkumiste väärtusega. Punktid 11.4 ja 11.5 ütlevad lihtsalt ja selgelt, et maksimaalsed hindepunktid saab madalaima hinna pakkunud pakkumine ning teiste pakkujate punktid saadakse lähtudes valemist. On täiesti väär arvata, et 0-kroonise pakkumise puhul PKD p 11.5 valem ei toimi. Nulli sisestamisel valemisse saab arvutusi teha ning teiste pakkujate hindepunkte arvutada. Pealegi nõustusid pakkujad ju ise, et hindamisel võetakse kasutusele just selline valem. PKD p 9 nimelt ütleb: „Pakkumise esitamisega tõendab pakkuja täielikku nõustumist kõigi PKD ning Ainuõiguse andja ja Ainuõiguse saaja vahelise lepingu tingimustega.” Nüüd ei ole enam asjakohane hindamisvalemit ja –meetodit arvustada. Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjon kui pakkumiste läbivaataja ja hindaja leidis. Et OÜ-lt Pa ja AS-lt R on vajalik küsida täiendavaid selgitusi , kas ja kuidas on pakutud jäätmeveo hindade kujundamisel arvestatud Jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatud nõuet. Mõlemad ettevõtted andsid ammendavaid selgitusi, mistõttu riigihankekomisjon kvalifitseeris nende pakkumised. On Anno Aedmaa oma artiklis „Haldusakti põhjendamise kohustus” (Juridica, 2001) märkinud, et peab olema haldusakti põhjendus nii lühike ja otstarbekas kui võimalik, sisaldades üksnes neid elemente, mida isik haldusakti põhjuste mõistmiseks ning võimalikuks vaidlustamiseks vajab. Haldusakt loetakse piisavalt motiveerituks siis, kui motiveeringus sisaldub akti andmise faktiline ning õiguslik motivatsioon, kusjuures motiveeringus on näidatud ära akti andmise aluseks olevad elulised asjaolud, otsuse tegemisel kasutusel olnud arvutusmetoodika vms. 4 AS R poolt vaidlustatud korralduses esinevad õiguslikud ja faktilised alused piisaval määral motiveerituna. Nendest selgub, miks osa pakkumisi kõrvaldati ning miks valiti võitjaks just OÜ P. Korraldus ei peagi sisaldama Pärnu riigihankekomisjonile laekunud märgukirjade tähelepanekuid ja vastuväiteid nendele. Samuti ei ole korraldus koht kus analüüsida OÜ P esitatud pakkumise vastavust Jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Pakkumisi analüüsis Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjon. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ P vaidleb kaebusele vastu. Kõik kaebaja väited: 1) OÜ P eelsorditud jäätmete ning vanapaberi ja kartongi kogumistasu vastuolu PKD pga 10.1 ja 11 sätestatud nõuetega; 2) vastustaja poolt OÜ P pakkumise Jäätmeseaduse § 66 lg 5 nõuetega kooskõla hindamata jätmine ja 3) vaidlustatud korralduse motiveerimatus, on ebaõiged järgmistel põhjustel. 1. OÜ P pakkumine vastas pakkumise kutse dokumentide p-s 10.1 tulenevatele tingimustele: pakkumises kasutati ametliku vääringuna Eesti krooni ja hinnad väljendati alates 0 kroonist kuni 11.200 kroonini 5 sendise täpsusega. PKD p-s 11.5 on reguleeritud, kuidas toimub punktide andmine suurema hinnaga pakkumistele. Selleks kasutatakse valemit, kus maksimaalsed hindepunktid korrutatakse madalaima hinnaga pakkumisega ning saadud tulemus jagatakse selle pakkumisega, millele punkte anda soovitakse. Olukorras, kus OÜ P pakkumise kohaselt eelsorditud jäätmete ning vanapaberi- ja kartongijäätmete mahutite tühjendamise ja nende jäätmete vedamise maksumuseks hinnati 0.00 krooni, on PKD p-s 11.5 toodud valemi kasutamine võimalik. Näiteks pakkus kolmas isik kuni 140-liitrise eelsorditu jäätmete mahuti tühjendamise ja selles olnud jäätmete vedamise hinnaks 0.00 krooni ning AS ISS Eesti teisena 13.65 krooni. OÜ P sai 10 punkti ja AS ISS Eesti 10 x 0: 13,65 = 0 punkti. Seega olukorras, kus üks pakkuja teeb 0.00 krooni suuruse pakkumise, saavad teised kõrgema hinnaga pakkumise teinud pakkujad 0 punkti. Sama matemaatiliselt väljendatuna näeks välja alljärgnev: PKD valem: M = (a x b)/ c, kus a – maksimaalsed hindepunktid; b – madalaima hinnaga pakkumine; c – hinnatavas pakkumises pakutud hind; M – saadavad pakkumiste punktid. Kui b = 0 ja c ≠ 0, siis M = 0, Kui b = 0 ja c = 0, siis saavad mõlemad võrdse M. 5 Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks ainuõiguse andmise konkursil sellise pakkumise esitamist, mille kohaselt teatud jäätmete käitlemine toimub tasuta, ei keela ka mitte ükski Pärnu linna õigusakt. Linnavolikogu 16.03.2006 määrusega nr 14 kinnitatud linna jäätmehoolduseeskiri kehtestab üksnes jäätmevaldaja poolt vedajale makstava teenustasu maksimummäära (§ 11). Ka Eestis tervikuna on väljakujunenud laialdane praktika, mille kohaselt peetakse lubatavaks seda, et teatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete mahutite tühjendamine ja nende jäätmete vedamine toimub 0 krooni ja 00 sendi eest ehk tasuta (OÜ A P Tallinnas ja Rae vallas, AS R Tartus, OÜ R Tallinnas). PKD kujutab endast eelhaldusakti (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2009 otsuse nr 309-128 p 6) ning kui kaebaja ei nõustunud vastustaja poolt pakutud PKD p 11.5 valemiga või mõne muu kõnealuse pakkumise kutse dokumentide tingimusega, oleks PKD tulnud vaidlustada halduskohtumenetluse raames. 2. OÜ P selgitas oma 21.07.2008 kirjas vastustajale, et eelsorditud jäätmete kogumistasu 0.00 krooni ning vanapaberi ja kartongi kogumistasu 0.00 krooni on tingitud sellest, et kolmas isik saab müügitulu eelsorditud jäätmete ning vanapaberi ja kartongi müümisest nende jäätmete taaskasutajale. Selle müügitulu tõttu ja konteinerite renditulu tõttu on OÜl P võimalik määrata eelsorditud jäätmete kogumistasu hinnaks ning vanapaberi ja kartongi veo hinnaks 0.00 krooni. 3. Kolmas isik ei nõustu, et tegemist oleks kaalutlusõiguse alusel väljaantud haldusaktiga. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks ainuõiguse andmisel peab haldusorgan lähtuma pakkumise kutse dokumentidest, Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kehtestatud eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korrast, Jäätmeseadusest ja teistest asjassepuutuvatest haldusaktidest ning mingisugust kaalutlusõiguse teostamise ruumi seal haldusorganil enam ei ole. Konkursi korraldamise korra § 42 kohaselt edukaks pakkumiseks tunnistatakse pakkumiste hulgas pakkumiskutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumite suhtes kõige soodsam pakkumine, antud juhul PKD p-st 11 tulenevalt oli selliseks kriteeriumiks pakkumise hind. Peale selle konkursi korraldamise korra § 51 sätestab, et teavet pakkumiste hindamise ja võrdlemise, ekspertiisi ja selgituste kohta ei või avaldada ettevõtjatele või teistele isikutele, kes ei ole teenistuslikult seotud pakkumiste ekspertiisi, hindamise, võrdlemise või pakkumiste vastuvõtmise otsustamisega, välja arvatud avalikul konkursil osalenud ettevõtjate nõusolekul või vastavatele järelevalveorganitele. Sama korra §-st 54 nähtub, et avaliku konkursi materjalid,, milles on andmed pakkumisi esitanud ettevõtjate kvalifikatsiooni kohta, põhilised tingimused ja kõigi pakkumiste tagasilükkamise põhjused, tuleb teha kättesaadavaks kõigile pakkumisel osalenud ettevõtjatele alles pärast eduka pakkumise vastuvõtmist või pakkumise tulemuste lõppemist. Tulenevalt osundatud piirangutest ei olnudki vastustajal võimalik 28.07.2008 korraldust nr 515 üksikasjalikumalt põhjendada. 6 Kolmanda isikuna kaasatud AS C peab kaebust põhjendatuks üksnes põhjusel, et OÜ P pakkus nullhinda, mis ei sobi PKD p 11.5 näidatud valemisse. Nimelt ei ole nullhinna pakkumisel võimalik valemit kasutada, sest nulliga jagamine ei ole matemaatiliselt võimalik. Seetõttu on Korralduse p 5, millega anti OÜ-le P kolmeks aastaks ainuõigused korraldatud jäätmeveoks avaliku konkursi objektiks olnud veopiirkondades, õigusvastane. Kuna Pärnu Linnavalitsus ei oleks tohtinud OÜ P pakkumist edukaks tunnistada ei või ta selle osaühinguga sõlmida ka korraldatud jäätmeveo lepingut mistõttu Korralduse p 6 on vastuolus PKD p-ga 5.1. Samas paljasõnaline ja põhjendamatu on kaebaja väide, et Korraldusest ei nähtu OÜ P T pakkumise vastavuse hindamist Jäätmeseaduse § 66 lõike 5 nõuetele. OÜ P T esitas konkursi korraldajale vastavad selgitused ja et AS R ei ole tõendanud oma väidet OÜ P Ta pakkumise mittevastavusest Jäätmeseaduse § 66 lõikele 5 , tuleb seda pidada paljasõnaliseks ja jätta tähelepanuta. AS R väited sellest, et Korraldus on motiveerimata, põhinevad ekslikul eeldusel, et vaidlustatud haldusakt anti kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigus eeldab, et linnavalitsusel olnuks võimalus valida vähemalt kahe erineva võimaluse vahel. PKD p-d 7.7 ja 7.9 ei anna linnavalitsusele vähimatki valikuvõimalust selle otsustamisel, kas tunnistada pakkumine vastavaks (p 7.7) või lükata tagasi (p 7.9). Juhul, kui pakkumine vastab kõigile PKD tingimustele ilma sisuliste kõrvalekaldumisteta, peab Pärnu Linnavalitsus tunnistama pakkumise vastavaks. Ning vastupidi – juhul, kui pakkumine tingimustele ei vasta tuleb pakkumine tagasi lükata. Seetõttu on ebaõige kaebuses sisalduv väide justnagu oleks OÜ P pakkumise vastavaks tunnistamise otsus kaalutlusotsus ja tuleb asuda seisukohale, et AS R kaebuse väide Korralduse motiveerimatuse kohta on asjakohatu. Kohtu seisukoht Asjas vaieldakse esmajärjekorras selle üle, kas OÜ P T poolt korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Pärnu Linnavalitsuse poolt avalikul konkursil tehtud pakkumine 0.00 krooni vastas PKD-s toodud tingimustele ehk kas selle osaühingu pakkumise võis tunnistada vastavaks ja edukaks. PKD p 7.7 järgi pakkumine tunnistatakse vastavaks, kui see vastab kõigile pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele ning spetsifikatsioonidele ilma sisulise kõrvalekaldumiseta. PKD-s käsitleb pakkumise hindamise kriteeriume p 11, peale selle tuleb arvesse võtta, et ka kõik enne pakkumise esitamise tähtpäeva pakkujale saadetud dokumendid, millega on muudetud või selgitatud PKD nõudeid on osa pakkumise kutse dokumentidest. PKD osad täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumise koostamiseks. Ükskõik millises dokumendis märgitud nõue on pakkujale siduv (p 2.7.2). 7 PKD p 11.4 kohaselt konkreetse teenuse liigi ja kogumismahuti osas saab maksimaalsed hindamispunktid madalaima hinnaga pakkumine; p 11.5 järgi teiste pakkujate pakkumiste punktid konkreetse teenuse liigi ja kogumismahuti osas leitakse lähtudes valemist: punktide arv = maksimaalsed hindepunktid x (madalaima hinnaga pakkumine) / (hinnatavas pakkumises pakutud hind) ehk M = (a x
- b)/ c või teisendatult M = a x ( b / c): p 11.6 sätestab, et iga pakkuja pakkumise lõplik punktide arv leitakse liites kokku erinevate jäätmeliikide veohinna erinevate kogumismahutite lõikes saadud punktid. PKD AS-le R 06.06.2008 (tl 26) edastatud selgitustes on avaliku konkursi korraldaja avaldanud järgmised seisukohad: Küsimus: Kas on lubatud esitada mõnede konteinerite puhul null- või miinushinda, samas kui terve projekt katab Jäätmeseaduse § 66 lg 5 nimetatud kulud? Milliste jäätmeliikide osas ja mis ulatuses on lubatud null- või miinushinda pakkuda? Vastus: Pakkumise hindamise kriteeriumid on esitatud PKD punktis 11 ning vastavalt sellele toimub ka pakkumiste hindamine, seega peab pakkumine olema esitatud kujul, et vastavat valemit oleks võimalik kasutada. Küsimus: Kuidas töötab PKD punktis 11.5 esitatud valem juhul kui pakkuja(
- d)esitab ühe ja/või mitme teenustasu korral miinushinda? Vastus: Vastus küsimusele eelpool. Küsimus: Kuidas töötab PKD punktis 11.5 esitatud valem juhul kui pakkuja(
- d)esitab ühe ja/või mitme teenustasu korral nullhinda (teenustasu esitatakse kujul 0.00 krooni)? Vastus: Vastus küsimusele eelpool. Kokkuvõte nendest reeglitest on, et pakkumine peab olema esitatud p-s 11.5 toodud valemi kasutamist võimaldaval kujul. Valem omakorda on vahendiks punktide määramisel nendele pakkumistele, mis ei osutunud konkreetse teenuse liigi ja kogumismahuti osas võitjaks selgitamaks välja iga pakkuja pakkumiste lõplik punktide arv (p 11.6) lõppeesmärgiga teha kindlaks konkursi parim pakkuja kelleks on parima hinna pakkunud pakkuja. Järelikult tuli ka konkursi korraldaja selgitust, et pakkumine peab võimaldama valemi kasutamist mõista mitte üksnes tehnilise võimalusena teha valemiga arvutusi vaid pakkumiste arvväärtuste valemisse asetamisel pidi olema kindlaksmääratav parim pakkuja jäätmevaldaja seisukohalt, s.o selline isik, kes tegi talle hinnalt soodsaima ettepaneku oma jäätmete loovutamiseks. Seega tuleneb valemist koosmõjus PKD reeglite ja avaliku konkursi korraldaja PKD kohta antud selgitustega pakkujatele kahte liiki piiravaid tingimusi: 1. valemisse pakutavad arvväärtused peavad võimaldama matemaatiliste tehete sooritamist. Tehte sooritamine ei pruugi olla teostatav nullhinna pakkumisel kuna sellisel korral osutub null nullist madalama pakkumise olemasolul jagajaks mis arvutuse 8 tegemist ei soosi ehk kui valemis M = (a x
- b)/ c c = 0 siis M-l puudub kindel väärtus, samuti ei tähenda mingit kindlat arvu jagatis (a x
- b)/ c kui b = 0 ja c = 0. 2. valemisse pakutavad arvväärtused peavad võimaldama õigesti tuvastada konkursi võitja kelleks on parima hinna pakkuja. Null- ja eriti miinushinna pakkumisel tekivad valemi kasutamisel aga märgatava moonutused (n miinushindade pakkujatest on eelistatud kallima ehk tarbijale kahjulikuma pakkumise tegijad, kes saavad vähem negatiivseid punkte ning lõppkokkuvõttes kõrgema (konkurentsivõimelisema punktisumma) mis on aga vastuolus konkursi eesmärgiga. Avaliku konkursi korraldaja antud hämavad vastused konkursil osalejate poolt seonduvalt pakkumiste hindamist puudutavate küsimustega (tl 26), mida halduskohtule esitatud seletuses on märgistatud kui PKD-g mittetutvunute asjakohatuid ning pahatahtlikke pöördumisi (tl 56, 67) tekitasid olukorra, kus pakkumise hindamise kriteeriume konkursi korraldaja poolt antud eeskirja „pakkumine peab olema esitatud kujul, et vastavat valemit oleks võimalik kasutada” põhjal sügavamalt, eesmärgipärasemalt ja lõppkokkuvõttes ka asjatundlikumalt analüüsinud osavõtjad sattusid ebavõrdsesse seisu reegleid eiravaid pakkumisi teinud ettevõtetega. Kinnitades halduskohtule, et valem toimib ka 0.00 krooniste pakkumiste puhul ning kaebus olevatki esitatud ainult seetõttu, et AS-le R ei meeldi valemis sellise teguri kasutamisel saadud tulemus jättis Pärnu linnavalitsus selgitamata, kuidas ta oleks arvutanud tulemuse nullhinna pakkujale juhul kui parimaks pakkujaks mõne teenuseliigi osas olnuks miinushinna pakkuja (AS C pakkuski miinushindu). Olles eelnevalt küll seletanud, et kõik, kes temalt null- ja miinushindade kohta küsisid on mugavuse tõttu infovaeguses vaevlevad pahatahtlikud isikud oli vastustaja nüüd sunnitud pärast konkursi toimumist täiendama oma selgitusi uue reegliga mille järgi juhul, kui valemis olevate muutujate asendamisel tuleks negatiivne arv jagada nulliga saab maksimumpunktid miinushinna pakkuja, teistele aga olenemata arvutuste tulemustest arvestatakse null. Asjaolu, et avaliku konkursi korraldaja pidi konkursijärgselt „kehtestama” uued parima pakkumise kindlakstegemise reeglid näitab kõige ilmekamalt, et kaebaja väide valemi mittetoimimisest miinus- ja nullhindade pakkumisel on õige, mistõttu konkursi korraldaja selgitusi vastuseks oma küsimustele õigesti hinnanud osalejad selliseid pakkumisi ei teinudki. Linnavalitsus, eirates ise oma selgitust pakkumise tingimuste kohta (esitada kujul, et valemit oleks võimalik kasutada) kuulutas konkursi võitjaks reegleid eirava nullhinna pakkuja jättes samas kõiki nullist erinevaid pakkumisi teinud isikud ebaproportsionaalsel punktita olenemata nende esitatud pakkumiste väärtusest tarbija jaoks. Kuivõrd PKD p-s 11.5 toodud valemi sisustamine oli linnavalitsuse enda poolt jäetud osalejate hooleks on asjakohatud menetlusosaliste väited, et PKD see punkt kui eelhaldusakt tulnuks huvitatud isikute poolt koheselt vaidlustada. Ennem käesolevas asjas vaidlustatud korralduse andmist polnud kaebajale teada et vastustaja hakkab PKD valemisse sisestavaid võimalikke väärtusi tõlgendama vastuolus iseenda poolt antud selgitustega. Neil põhjustel ei vasta OÜ P poolt esitatud pakkumine 0.00 krooni PKD tingimustele ning on vastustaja poolt ebaõigesti tunnistatud vastavaks. Kuivõrd mittevastav pakkumine ei saa olla ka edukas ning talle ei saa anda korraldatud jäätmeveo ainuõigust 9 ning temaga korraldatud jäätmeveo lepingut sõlmida tuleb kaebus rahuldada. Et vaidlustatud korraldus on ebaseaduslik juba toodud motiividel puudub vajadus teiste kaebeväidete analüüsimiseks. Olukorras, kus korraldatud jäätmeveo avaliku konkursi raames tehtud pakkumised ei ole küll enam jõus kuid Pärnu Linnavalitsus on ikkagi seadnud käesoleva kohtuvaidluse positiivse tulemuse eelduseks OÜ-ga P jäätmeveolepingu sõlmimiseks (kui isikuga, kelle pakkumist Pärnu linn on aktsepteerinud), on kaebajal põhjendatud huvi oma õiguste kaitseks vaidlusaluse Korralduse vaidlustamiseks. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Esitatud kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide järgi on AS R menetluskulude summa kokku 23 547.25 krooni, mis kuuluvad väljamõistmisele Pärnu Linnavalitsuselt. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 7). Seetõttu OÜ P menetluskulud jäävad tema enda kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1, § 92 lg 1 ja lg 7 kohus o t s u s t a s: 1. Rahuldada kaebus ja tühistada Pärnu Linnavalitsuse 28.07.2008 korralduse nr 515 „Avaliku konkursi „Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Pärnu linna veopiirkondades 1-2 ja 3-5“ pakkujate kvalifitseerimine, pakkumiste vastavaks tunnistamine ja pakkumiste tagasi lükkamine, pakkumise edukaks tunnistamine ning ainuõiguse andmine“ p-d 2.3, 4, 5 ja 6. 2. Mõista Pärnu Linnavalitsuselt AS R kasuks välja kantud kohtukulud summas 23 547 (kakskümmend kolm tuhat viissada nelikümmend seitse) krooni ja 25 senti. 3. OÜ P poolt kantud kohtukulud jätta tema enda kanda. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, Halduskohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2009 otsuse resolutsioon: Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.03.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-1549 osaliselt, osas, millega tühistati Pärnu Linnavalitsuse 28.07.2008 korralduse nr 515 p 2.3. 10 Teha selles osas uus otsus ja jätta AS R kaebus rahuldamata. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. 11