← Eesti

2-09-43239/12

Obsah (9)§ 428§ 432§ 164§ 190§ 430§ 64§ 661§ 174§ 168

Tsiviiltoimik 2-09-43239 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Sekretär Merily Mets Osaotsuse kuupäev 16. detsember 2010 Tsiviilasja number 2-09-43239 Tsiviilasj

§ 428lg 1 p 4 alusel.

5. Kooskõlas

§ 432

kohaselt ei või samad pooled samal alusel sama hagieseme suhtes esitada uut hagi. EDASIKAEBAMISE KORD

  1. Kohtumäärust võib määruskaebuse esitamisega vaidlustada ühe päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest hagejale ja kostjale.
  2. Kohtumäärus jõustub pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. MENETLUSKULUD
  3. Vastavalt

§ 164lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

2. Kooskõlas

§ 190

lg 7 vabastada EP menetluskulude kandmisest, milline kohustus tulenes Harju Maakohtu 22.07.2009 määrusest tsiviilasjas 2-09-

  1. ASJAOLUD
  3. augustil 2009 esitas EP kohtule hagi I P vastu poolte ühisvara jagamise nõudes.
  4. Harju Maakohtu 22.07.2009 määrusega tsiviilasjas 2-09-33224 rahuldati hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks ja määrati anda temale riigi õigusabi EPi poolse kohustusega ühekordse maksena hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi 2

(4)Tsiviiltoimik 2-09-43239 kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist.
  1. Harju Maakohtu 6.11.2009 määrusega tsiviilasjas 2-09-43239 rahuldati EPi taotlus riigipoolse menetlusabi saamiseks osaliselt, vabastades ta riigilõivu summas 65 000 krooni tasumise kohustusest ja kohustades EPi tasuma hagi esitamisel riigilõiv 10 000 (kümme tuhat) krooni ositi kümne kuu jooksul.
  2. 16.12.2010 istungil sõlmisid pooled kompromissi, mis on kantud istungiprotokolli. Selle kohaselt pooled soovivad lõpetada poolte varaühisus vara osas, mis koosneb järgmistest asjadest: a. kinnistu aadressil Xxx(Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxx b. köögimööbel c. külmkapp d. pliit e. ehitusmaterjalid , sealhulgas: aknad, lauad, killustik, liiv f. kohustused laenulepingust Swedbank AS-i ees (laenuleping 23.11.2006.a. nr xxx).
  3. Pooled soovivad lõpetada hageja EP ja kostja I P varaühisus sellisel viisil, et käesoleva resolutsiooni punktis 2 märgitud vara müümise korraldab kostja hiljemalt 01.07.2011.a. ning juhul kui kostja ei suuda korraldada vara müüki, siis korraldab vara müügi hageja hiljemalt 01.01.2012.a. Müügi käigus arvestatakse müügi tulust maha kohustused laenulepingust ja müügikulud, saadud tulu jagatakse pooleks hageja ja kostja vahel.
  4. Hagejale jäävat ühisvara osa väärtust vähendatakse auto müügist saadud tulu 2500 krooni võrra. Hagejale jäävat ühisvara osa väärtust vähendatakse 50 % ulatuses kostja poolt tasutud kindlustusmaksete summast.
  5. Hageja taotleb menetluskulude tasumisest vabastamist

§ 190lg 7 kohaselt seoses kompromissi sõlmimisega.

7. Pooled taotlevad käesoleva kompromisslepingu kinnitamist kohtu poolt ning paluvad lõpetada tsiviilasja nr. 2-09-43239 menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel.

  1. Pooled kinnitavad, et nad on soovivad lühendada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani arvates määruse kättesaamisest.
  2. Pooled avaldavad, et kummagi poole menetluskulu jääb poole enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühistest huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. 2.

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad 3

(4)Tsiviiltoimik 2-09-43239 menetlust lõpetava ja kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamist ühe päevani arvates määruse kättesaamist. 3. Ka

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 4. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt

§ 661lg 2 viisteist päeva.

5.

§ 174

’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

§ 174

’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174lg 1-3 sätestatud korras.

6.

§ 164

lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 7. Ka

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

  1. Poolte esindajad on kohtuistungil 16.12.2010 teatanud, et nad on teadlikud, et kummagi poole menetluskulu jääb kulutusi teinud poole enda kanda.
  2. Kohus peab õiglaseks ja mõistlikuks rakendada

§ 190

lg 7 normi ja vabastada hageja täielikult nende menetluskulude tasumisest, mis tuleksid tal tasuda riigile lähtuvalt Harju Maakohtu 22.07.2009 määrusest tsiviilasjas 2-09-33224, kuna menetlus lõpetatakse kompromissiga. 10.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Raivo Einula Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.