lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 12.juunil 2009 poolte vahel leping, milles kostja tunnistas oma võlgnevust hagejale suuruses 28 844,15 krooni. Nimetatud lepinguga võttis kostja endale kohustuse võla likvideerimise eesmärgil tasuda alates juunist 2009 igakuuliselt kuu kahekümnendaks kuupäevaks 3 800 krooni, kuid mitte vähem kui kommunaalmaksed Jüri 7944 korteri eest koos sellel kuul tasumisele kuuluva intressimaksega kokku ning maksta intressi võlasumma ja sellele igakuuliselt lisanduvate kommunaalmaksete jäägilt suuruses 0,06% päevas. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest on kostja lepingutingimusi korduvalt rikkunud ning on teostanud makseid lepingulistest maksetest oluliselt vähem. Lepingutingimuste korduva rikkumise tõttu otsustas hageja võlasumma, lisandunud intressimaksete, kommunaalmaksete ning leppetrahvi sissenõudmiseks pöörduda kohtu poole ja saatis 07.detsembril 2009 kostjale vastavasisulise kirja. Neil asjaoludel esitas OÜ Võru Kinnisvara hagi K. K. vastu 54 279, 60 krooni nõudes, millest võlasumma on 37 697, 90 krooni, tasumata intressimaksed on 4 581, 70 krooni ja leppetrahv 12 000 krooni ning välja mõista kostjalt poolte vahelisest lepingust tulenev viivis põhinõudelt suuruses 0,06% päevas alates käesoleva hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud lepingu, koondi kommunaalmaksete arvestuse ja tasumise kohta ning kirja kostjale ( tl 6,7,9). VÕS §-de 76 lg 1; 100 ; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtes tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Neil asjaoludel kohus leiab, et hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi
lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 54 279, 60 krooni ning arvestades
sätestatut viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 37 697, 90 kroonilt alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates 31.märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab
lg 1 p 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendava dokumendi (tl 5,9).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kostja pole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 7 500 krooni. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.