Menetluskulud jätta A T kanda. Välja mõista A T riigilõiv 1950.- krooni Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista A T viivis menetluskuludelt 1950.- krooni alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 08.09.2008 laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 12 000.- kr, intressimääraga 23% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.09.2009. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.04.2009. Alates 12.04.2009 kuni 12.09.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 6 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates
22.09.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingu lõpptähtaja möödumise kohta alates 12.09.2009, paludes võlad tasuda hiljemalt 07.10.2009 ja hoiatas juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. 12.09.2009 lõppes lepingu tagastamise lõpptähtaeg. 23.07.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevuse kokku 6482,38 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub
§-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6 alusel kostjalt välja mõista: 6482,38 krooni ja viivis protsendina põhisummalt 5277,26 krooni alates 24.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni
Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 1950.- krooni Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt 1950.- krooni alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 08.09.2008 laenulepinguga nr xx-xxxxxx-xx loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale 12 000.- kr krediiti ja tagastamise lõpptähtajaga 12.09.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.