Kohtuistung 25.08.2010 Kohtuistungil 25.08.2010 (tl 142-143) ülekuulatud tunnistaja VO seletas, et hageja ei ole sularahas 337 000 krooni tema juuresolekul kostjale üle andnud. Ta on alla kirjutanud laenulepingule, kuid see oli eesti keeles ja ta ei saa eesti keelest aru, talle öeldi, et kirjutagu ta alla ja hiljem klaaritakse see asi ära. Mingit laenu kauba eest maksmiseks ei ole nad hagejalt saanud. Milleks oli vaja tarnijatele maksta, kui tarnijad olid nõus neile niigi kaupa tarnima. Ülesütlemise teate laenulepingu kohta sai kätte. Hageja ja kostja jäid oma varasemate seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletused ning tunnistaja ütlused ning läbi vaadanud tsiviilasja kirjalikud materjalid, leiab, et hagis toodud asjaoludest ja õiguslikest põhjendustest lähtudes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on hageja ja kostja ning S O vahel sõlmitud laenulepingu alusel summas 337000 krooni laenuna saanud ja kas nimetatud laenuleping on õiguslikult kehtiv. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (
) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
Leping on kokkulepe kahe või enama isiku vahel, mille tulemusel tekib õiguslikult siduv võlasuhe. Kohus loeb dateeritud ja hageja, kostja ning S O poolt allakirjutatud kirjaliku laenulepingu ja selle lisaks oleva maksegraafiku alusel tuvastatuks, et hageja üheltpoolt kui laenuandja ja kostja ning S O teiseltpoolt kui laenusaajad sõlmisid laenulepingu, mille punkt 1 kohaselt laenuandja laenas laenusaajatele 337 000 krooni tähtajaga 07.03.
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt kui mitu isiku peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
lg 1 kohaselt kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kohus leiab, et tulenevalt laenulepingu p 2 tingimusest oli hagejal õigus arvestada kostja poolt kuni 07.04.2007 tasutud summast 100440 krooni laenu põhiosana 73396 krooni ja ülejäänud summa 27044 krooni (100440-73396) intressiks. Seega on hagejal õigus nõuda laenu põhiosa summana 236604 krooni tagastamist (tl 1-3, 109, 126), millest poolt, so 131803 krooni nõuab hageja õigustatult kostjalt kui solidaarvõlgnikult (337000-73396:2). 5 2-08-53617
lg1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 1 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; p 2 kohaselt kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.
lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine).
Hageja esitas kostjale TSle ja S Ole 16.02.20010 laenulepingu 06.03.2010 ülesütlemisteated (tl 110-111). Kostja ja S Olenitsev on kinnitanud ülesütlemis-teadete kättesaamist (tl 119, 143). Võttes arvesse, et laenusaajad TS ja S O on alates 07.04.2007 olnud viivituses enam kui kahe laenuosa tagastamisega ja ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud, oli hagejal õigus 16.02.2010 ülesütlemisteatega laenuleping üles öelda ja nõuda kostjalt kui ühelt solidaarvõlgnikult tasumata laenu osalist tagastamist. Eeltoodut lähtudes on hagi kohtu hinnangul põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viktor Brügel kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.