lg 4 mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175.- krooni kuus. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja jätab kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagiavaldusele vastamata. Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ( hagi tagamine). Viru Maakohtu 09.08.2010 kohtumäärusega rahuldati hageja hagi tagamise taotlus ja reguleeriti menetluse ajaks lapse ülalpidamisekohustus. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult kätte 06. oktoobril 2010.a Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 6) nähtub, et hageja O. B. on alaealise lapse D. B. ema, seega, seaduslik esindaja. P. B. on lapse D. B. isa Vastavalt
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (
Tulenevalt
on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (
Kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja seaduslik esindaja nõuab miinimummääras, ei ole tema vajaduste eraldi tõendamine vajalik. elatise väljamõistmist Kostja ei ole kohtule esitanud hagiavaldusele vastust ega vastuväiteid. Vastavalt
kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamisekohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on kohtule esitatud 06.08.2010, hageja seaduslik esindaja palub elatist välja mõista tagasiulatuvalt aasta enne elatisehagi esitamist. Seega kohus mõistab elatise välja alates 06.08.2009 aastast. Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus D. B. hagi P. B. vastu. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Olev Mihkelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.