2-08-50456 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Maire Lukk 29. märts 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-50456 T

§ 146lg 1 30.06.2009.

Hagi on esitatud 15.07.

2. Hageja on seisukohal, et 01.08.2005 võlakirja näol on tegemist innovaatilise võlakirjaga juhindudes VÕS § 30 lg
3. Seega on tegemist võlatunnistusega, millega kostja tunnistas kohustuse olemasolu. Kostja vastuväited
4. Kostja ei tunnista hagi.
5. Kostja väitel ei ole kostja võlakirja allkirjastanud ega hagejalt raha saanud. Kostja leiab, et arvestades võlakirja sisu grammatilisest tõlgendamisest tuleneb, et võlakirja puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millega rahalisi kohustusi vormistati ümber laenuks. Sellest tulenevalt ei ole antud juhul tekkinud iseseisvat kohustust või tunnistatakse kohustuse olemasolu, vaid kinnitatakse olemasolevat kohustust, mistõttu võib kohustuse vastu vaielda.
6. Kostja leiab, et antud nõue on aegunud tulenevalt

§ 146lg 1.

Kohtuotsuse põhjendus

1. Kohus, ära kuulanud vande all hageja ja kostja seletused, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
3. Kostja on esitanud hagiavaldusele aegumise vastuväite.

§ 143

alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. 01.08.2005 laenulepingu järgi pidi kostja kohustuse täitma hiljemalt 29.06.2006, seega muutus kohustus nii VÕS § 82 lg 7 kui ka

§ 147lg 2 järgi sissenõutavaks alates 30.06.2006.

Seega aegumistähtaeg oleks 30.06.

1. Hageja on kohtule esitanud hagi 22.07.
2. Seega antud nõue ei ole aegunud. Kuna antud nõue ei ole aegunud annab kohus hinnangu nõudele.
3. Võlaõigusseadus (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 979 000 krooni, mille kohta on kostja 01.08.2005 allkirjastanud võlakirja, mille kohaselt kostja kinnitab, et kohustub täitma poolte vahel varem 2 2-08-50456 sõlmitud kohustuse tähtajaks kuni 29.06.2006 summas 1 659 000 krooni ja 25 000 USA dollarit (tl 38). Kostja vaidleb nõudele vastu ning märgib, et ei ole 01.08.2005 võlakirjale alla kirjutanud ega raha saanud. Kohus kohtuistungil uurinud originaaldokumendil vaidlustatud allkirja leiab, et tegemist on kostja poolt kirjutatud allkirjaga. Eeltoodu arvamuse andmiseks on kohtunik pädev omades käe- ja allkirja uurimiseks vastava eriala tunnistust. Pooled vande all selgituste andmisel jäid kirjalikult esitatu juurde. Kohus selgitas kohtuistungil välja, et hageja ja kostja olles pikaaegsed sõbrad ajasid ühiselt äri sh ka Venemaaga. Hageja laenas kostjale sularaha, kostja saatis hageja Venemaale 5 miljoni suurust tšekki vahetama. Toimikus olevad 2000-2002 võlakirjad, mis ei ole vaidlustatud, kuid hageja selgituse kohaselt on 01.08.2005 võlakirja koostamise aluseks, on kostja seletuse kohaselt allkirjastanud hageja kodus köögis, millise raha laenas hageja väidetavalt oma naabrilt, kuna hageja ise laenu võtta ei saanud palus hageja seda teha kostjal. Hageja seletuse kohaselt oli hageja võlgades, mistõttu kostja allkirjastas võlakirju hageja päästmiseks. Kohus leiab, et kostja põhjendus võlakirjade allkirjastamiseks ei ole veenev. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjat oleks sunnitud võlakirjadele alla kirjutama. Pooled ei ole sellesisulisi avaldusi kunagi politseile teinud. Hageja selgitusest ilmnes, et vaidlusalune võlakiri on allkirjastatud XXX maja ees tänaval auto kapotil ja võlakirja tekst on eelnevalt valmis kirjutatud. Eeltoodu hageja selgitus tundub tõene, kuna dokumendil olev käsikirjateksti rõhk ja allkirja rõhk on kooskõlas hageja kirjeldusega kirjutamise tingimuste kohta. Kostja võtab omaks, et mingite paberite allkirjastamine on toimunud eelnimetatud kohas ja viisil. Kostja väidetel ta neid ei lugenud. Kostja väide, et ta nägi 01.08.2005 võlakirja teksti esimest korda koos hagimaterjalidega ei muuda selle dokumendi õiguslikku tähendust ega vabasta täitmiskohustusest. Kostja risk allkirjastada dokumente neid eelnevalt lugemata. Samas leiab kohus, et poolte vahel olid laenusuhete paljusus, mistõttu puudub alus kahelda, et kostja ei teadnud laenu olemasolust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks kohustuse hageja ees täitnud.
4. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist Tulenevalt 01.08.2005 võlakirjast oli kostjal raha maksmise kohustus summas 1 979 000 krooni. Kostja oma kohustust täitnud ei ole, seega leiab kohus, et nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista 1 979 000 krooni. Menetluskulud
5. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3