) § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldusõigus) ning otsustada lapsega seotud asju.
lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas § 134 lõikes 3 ning §-des 135 ja 136 loeteletuid.
lg 1 alusel võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide 4 2-10-49072 kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.
lg 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus tuvastas, et laps T B on sündinud XXX.a., T B ema on E B, lapse isa kohta lapse sünniaktis kanne puudub. Eestkosteasutus Narva linn palub piirata vanema hooldusõigust ja võtta isikuhooldusõigus täielikult ära lapse T B suhtes, sest lapse ema ei täida lapse kasvatamis- ja hooldamiskohustust, avaldab lapsele kahjulikku mõju ja seab lapse suutmatusega täita oma kohustusi ohtu. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Asja materjalidega on tõendatud, et lapse ema on jätnud oma lapse hoolitsuseta, mis ohustab lapse kehalist, vaimset kui hingelist heaolu. Tuvastatud on, et laps on ema poolt hooletusse jäetud, laps kasvab vanaema T B peres alates 2007.a. ja on täielikult T B ülalpidamisel. Lapse ema kulutab lapsetoetused enda äranägemise järgi vaid enda tarbeks, tal on olnud probleeme narkootikumidega ja ta on alkoholisõltuvus, samas ravi tulemusi andnud ei ole. Kohus nõustub lapse esindaja arvamusega, et hooldusõiguse põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. E B on kohtule avaldanud, et nõustub temalt lapse hooldusõiguse täieliku äravõtmisega. Seega on lapse ema käitumise tõttu, sest ta ei soovi ega taha lapse kasvatamisel ega lapse eest hoolitsemisel osaleda, laps ema poolt hooletusse jäetud. Lapse ema ei ole suutnud oma vanema kohustusi täita võttes arvesse eelkõige lapse huve. Seega on lapsevanem oma vanema õigused jätnud täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Kohus tuvastas, et laps kasvab alates 2007.a. vanaema T B, lapse ema ei soovi osaleda lapse kasvatamises, siis on kohul põhjust eeldada, et muud võimalikud meetmed E B veenmiseks lapse eest hoolitsemiseks ja oma eluviisi parandamiseks, ei anna tulemusi. Eeltoodu alusel kohus leiab, tuleb E B võtta täielikult ära hooldusõigus lapse T B suhtes.
lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. TsMS § 550 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse alaealisele isikule eestkostja määramine hagita menetluses. Kuna kohus võtab lapse T B emalt E B täielikult ära hooldusõiguse lapse suhtes, siis tuleb
lg 1 kohaselt määrata lapsele eestkostja.
174 lg 4 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. Avaldaja esitas kohtule taotluse, milles palus määrata end alaealise T B eestkostjaks. Avaldaja kinnitas nii lapse esindajale kui kohtule oma nõusolekut olla oma lapselapse eestkostjaks. Narva linna hinnangul avaldaja T B isikuomadused ja võimed sobivad eestkostja kohustuste täitmiseks. Tervislikke vastunäidustusi lapse eestkostele võtmiseks avaldajal ei ole. Narva linna hinnangul puuduvad avaldaja suhtes
sätestatud asjaolud, mis takistaksid tal olemast alaealisele 5 2-10-49072 eestkostjaks. Alaealine T B kinnitas, et on nõus, et tema vanaema hakkab tema eestkostjaks. Arvestades ülaltoodut ja võttes arvesse, et alaealine T B on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ning T B juba pikema aja jooksul tegeleb T B kasvatamisega, on kohus veendunud, et T B on eestkostjaks sobiv isik, kes on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine T B eeskostjaks on lapse huvides.
kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus ning § 179 lg1 kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ka kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Kooskõlas
lg 1 eestkoste lõpeb eestkostetava täisealiseks saamisega.
lg 1 järgi võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.
lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Vanema hooldusõiguse piiramise tagajärjed Kohus selgitab, et vastavalt
lg 2 alusel kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus teeb lahendi lapse huvidest lähtudes, siis on õige jätta lapse T B menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.