) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et M T vara järele ei jäänud. Kokku on ajutine haldur tuvastanud M T pärandvaral kohustusi 11 409,81 krooni ulatuses. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et M T pärandvara on püsivalt maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et M T pärandvaras ei ole vahendeid tema kohustuste täitmiseks ja ainuke pärija JD ei ole nõus võlgniku kohustusi oma vara arvelt täitma. Ajutine haldur ei ole pankrotimenetluse käigus käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt
§-dest 110-114. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et M T pärandvara pankrotiavalduse 2 menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 16.12.2010 määrusega tegi kohus M T pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda M T pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 25 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. M T pärandvara pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna M T pärandvara on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning M T pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada M T pärandvara pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu
lg 1 ja 2 alusel.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 5 000 krooni (319,56 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 1 650 krooni (105,45 eurot), kokku 6 650 krooni (425,01 eurot). Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni (63,91 eurot). Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 450 krooni (28,76 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole esitanud tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid. Kuna kohus lõpetab M T pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemisega ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks ning M T pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat, siis tuleb ajutise halduri kulud summas 28,76 eurot ja ajutise halduri tasu 319,56 eurot hüvitada
3 Viivi Villemson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.