Läti tsiviilprotsessi seaduse § 490 lg 1 eeldab samuti poolte vahelist vahekohtu kokkulepet. Seega Läti õiguse kohaselt saavad vahekohtusse oma vaidluse lahendamiseks pöörduda vaid isikud, kes on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Antud juhul avaldaja ja vastustaja sellist kokkulepet sõlminud pole ning avaldajal puudub igasugune põhjus eeldada, et E OÜ ei vaidlustaks avaldaja poolt Riias asuvasse vahekohtusse Baltijas Reăionālā Škīrējtìesa hagi esitamist tuginedes vahekohtu kokkuleppe puudumisele. Kui vastustaja peaks vaidlustama nii Eesti kohtusse kui ka Läti vahekohtusse hagi esitamise, siis võib tekkida olukord, kus avaldajal polegi võimalik enda nõuet vastustaja vastu rahuldada, kuna ta ei saa seda teha Eesti kohtus ega ka Läti vahekohtus. Lisaks peab avaldaja vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et vaidluse lahendamine Eesti kohtus on kõige soodsam lahendus ka vastustaja jaoks, kuna vastustaja on Eesti äriühing. Avaldaja leiab, et tekkinud vaidluse kohtualluvuseks peaks olema Harju Maakohus. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 3 esimese ja teise lause kohaselt võib isik taotleda kohtult määruse tegemist selle kohta, kas asi allub sellele kohtule, juba enne avalduse esitamist. Sel juhul tuleb taotlusele lisada kavandatava avalduse projekt ja muud kohtualluvuse määramiseks olulised dokumendid.
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega. Kohus leiab, et avaldusele lisatud dokumentide alusel tuleb asuda seisukohale, et asi allub Harju Maakohtule. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et regressikorras nõude omandamisega ei ole S AS ja E OÜ vaheline vaidluse vahekohtus lahendamise kokkulepe 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.