) § 3 lg 2 pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
Vastavalt
lg 1 ja lg 2 on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate üldkoosolek või pankrotitoimkond võib teha haldurile ülesandeks töötada välja kompromissettepanek. Sama sätte lg 3 järgi teeb kompromissotsuse võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1 järgi määratakse kompromissettepanekus, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega, esitatakse ettepaneku lisana majandus- või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava. Nimetatud sätte lg 2 järgi võib kompromissettepaneku esitada kuni esimese jaotusettepaneku kinnitamiseni kohtu poolt. Kohtu hinnangul vastab vastu võetud ja kohtule esitatud kompromissettepanek nõuetele. Võlgade vähendamiseks on võlausaldajate nõusolek. Võlausaldajate üldkoosolek võttis kompromissotsuse vastu ühehäälselt, kompromissotsuse vastuvõtmisel on järgitud võlausaldajate ühiseid huve ning kompromiss kuulub täitmisele. Kohus arvestab ka sellega, et võlgnikuks on füüsiline isik, kellel on ülalpeetav. Kohus leiab et võlausaldajate nõuete rahuldamine toodud ulatuses on pankrotiasja asjaolusid arvestades mõistlik.
lg 1 kompromissettepanekus määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega, esitatakse ettepaneku lisana majandus- või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava. Võlgnik pakkus kompromissi korras maksta võlausaldajatele 300 000 krooni. Lisaks sellele on 3
lg 3 kohaselt läheb võlgnikule üle kohustus täita massikohustused ning tasuda pankrotimenetluse kulud. Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Kui kompromiss seisneb võlgade tasumise tähtaja pikendamises, ei saa kompromissis nimetatud tähtaja jooksul maksma panna nõudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei vabastata haldurit ja pankrotitoimkonna liikmeid ning neil on käesoleva seaduse §-des 188–190 nimetatud õigused ja kohustused.
lg 5 kohaselt avaldab pankrotihaldur teate kompromissi kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates tuleb märkida ka käesoleva seaduse §-s 186 nimetatud asjaolud ning milliste tehingute tegemiseks vajab võlgnik halduri nõusolekut (§ 189 lõige 2).
lg 2 kohaselt kohus vabastab halduri pärast kompromissi tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse.
lg 6 kohaselt on kohtu poolt kinnitatud kompromiss täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes.
MS § 430 lg 1 kohaselt kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kompromissi tegemisel on järgitud
ja TsMS nõudeid, poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab pankrotimenetluse. Kohus teeb määruse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 430, 431 lg 1, 433 lg 1, 463466, 661 lg 1, 2, 661 lg 4. Tamara Šabarova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.