← Eesti

2-10-31647/21

Obsah (8)§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 397§ 142§ 145

2-10-31647 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-31647 Tsiviilas

) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Pooled ei vaidle, et laenu tagastamise tähtaeg on saabunud.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt

§-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse

§-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tuvastas, et 08.06.2009.a. Viru Maakohtu otsusega on välja kuulutatud OÜ Setplus pankrot (t.l. 20). Pooled ei vaidle, et 16.07.2009.a. on täitemenetluse käigus müüdud arvelduslaenulepingu nr 2006043544 tagatiseks seatud kolmandale isikule kuuluv korteriomand ja hageja sai tagatise müügist 132 611.49 krooni. Pooled ei vaidle, et OÜ Setplus (pankrotis) võlgnevus hageja ees on põhivõlgnevus 124 998.79 krooni, intress 2 217 krooni ja viivis 879.98 krooni (t.l. 18-19, 67-69). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 142

lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) Lk 3 / 4 2-10-31647 võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning vastavalt

§ 145

lg 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lähtuvalt

§ 145lg 2, käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduslepingu alusel vastutab kostja E S OÜ Setplus (pankrotis) arvelduslaenulepingust tekkinud kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest iseseisvalt. Käenduse olemusest tulenevalt on käenduslepingu eesmärgiks tagada võlausaldaja nõuete rahuldamine põhivõlgniku vastu ka juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, vaidlust ei ole, et OÜ Setplus ei ole täitnud arvelduslaenulepinguga võetud kohustusi. Pooled ei vaidle, et E S on OÜ Setplus (pankrotis) juhatuse liige ja ta oli teadlik OÜ Setplus kohustuste mittetäitmisest. Kohus tuvastas, et hageja on saatnud E S kui käendajale ka teatise OÜ Setplusi pankrotimenetlusest ja ettepaneku tasuda OÜ Setplusi kohustus (t.l. 21-22). Vaidlust ei ole, et kostja käenduslepingujärgseid kohustusi täitnud ei ole ja OÜ Setplusi võlgnevust hageja ees täitnud ei ole. Seega kostja vastutab OÜ Setplus (pankrotis) võlgnevuse eest, mis on põhivõlgnevus 124 998.79 krooni, intress 2 217 krooni ja viivis 879.98 krooni ja ka viivise eest, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Vaidlust ei ole, et E S vastutuse piirmääraks on käenduslepingu punktide 4.6. ja 5 alusel 390 000 krooni. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 128 096.38 krooni ja viivis alates 29.06.2010 kuni tagastamata põhinõude (124 998.79) täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.