§-dest 428 lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-10-11987 menetlus kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. 3. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud
sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. 4. Kuna hageja ja kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromisslepingu, siis tulenevalt
lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada poolt menetluses tasutud riigilõivust hageja arveldusarvele 332066230003 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 07.02.2011. a toimunud kohtuistungil pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse
Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate 3 menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda ½ hageja poolt tasutud riigilõivust e 31,96 eurot ja hageja õigusabikulud summas 125 eurot. Pooled on seega
Riigil menetluskulusid, mida võiks
Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda
lg 3 alusel.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist
Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni /tlk 36/, mille laekumist on kohus kontrollinud /tlk 38/.
lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Aktiva Finants OÜ-le tagastada ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 500 krooni e 31,96 eurot. Riigilõivu summas 1000 krooni tasus Julianus Inkasso OÜ 09.03.2010. a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv hagilt Yulia Korniychuk *.
lg 7 kohaselt tagastatakse kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse
Hageja on 04.02.2011. a esitanud kohtule riigilõivu tagastamise taotluse, milles palub tagastada valesti makstud riigilõivu summas 6,39 eurot. Hageja tasus Ametlikes Teadaannetes avaldamise taotlemisel riigilõivu 100 krooni /tlk 65/. KOhus nimetatud taotlust ei lahendanud. Eeltoodust ja
lg-st 4 tulenevalt tuleb Julianus Inkasso OÜ-le tagastada Ametlikes Teadaannetes avaldamise taotlemisel tasutud riigilõiv 100 krooni e 6,39 eurot. Riigilõivu summas 100 krooni tasus Julianus Inkasso OÜ 06.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.