2-10-50150/16

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-50150 Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi D. T. avaldus lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuar 2011 Menetlusosalised Avaldaja: D. T. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: A. T. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isiku esindaja: Vandeadvokaat Antti Aasmaa Puudutatud isik (eestkosteasutus): Kohtla-Järve Linnavalitsus Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve) RESOLUTSIOON
3. Avaldus rahuldada.
4. Tuvastada, et A. T. (isikukood xxx) põlvneb A. V.`ist (isikukood xxx) ja A. V. on A. T. isa.
5. Määrus saata menetlusosalistele ja jõustunud kohtumäärus teadmiseks Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse perekonnaseisuandmetes.
6. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Alaealisele A. T.le määratud riigi õigusabi osutaja tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 583 võivad põlvnemise tuvastamise määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning avaldaja elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise või sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud vanema kande vaidlustamise avalduse, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. AVALDUS
7. D. T. esitatud avalduse kohaselt elas avaldaja vabaabielus A. V.iga alates
8. aastast. Kooselust sündis 19.11.2004.a tütar A. T.. Avaldaja käis last perekonnaseisuosakonnas registreerimas üksi. Kuna abielu registreeritud ei olnud, siis lapse sünnitunnistusel kanne isa kohta puudub. 01.09.2010.a A. V. suri. Avalduse kohaselt oli avaldajal ja A. V.il ühine majapidamine, koos kasvatati ja hoolitseti lapse eest. D. T. palub kohtul tuvastada, et tütar A. T. põlvneb A. V.ist ning viimane on lapse isa.
9. Kohus määras 05.01.2011 määrusega alaealisele A. T.le esindaja. Esindaja on seisukohal, et põlvnemise tuvastamine on lapse huvides, vaatamata asjaolule, et isa on surnud. Lapse ema selgituste põhjal elati A. V.iga koos perekonnana, A. T. peab A. V.i oma isaks. Esindaja tutvus perekonna piltidega ning ühtlasi on visuaalselt üheselt tajutav lapse sarnasus isikuga kelle isadust soovitakse tuvastada. Lapse esindaja leiab, et kui avalduses taotletud tunnistajad kinnitavad avaldaja ja A. V.i kooselu faktilise perekonnana, ei saa olla kahtlust selles, et A. T. põlvneb A. V.ist. Sel juhul puudub esindaja arvates ka vajadus ekspertiisi teostamiseks. KOHTUISTUNG
10. Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodu juurde ning palus tuvastada tütre põlvnemine A. V.ist. Avaldaja selgituste kohaselt oli neil A. V.iga kavas ka kooselu ametlikult registreerida, kuid keegi ei osanud arvata, et ta sureb. Tunnistaja Jelena V.a (A. V.i õde) selgitas kohtuistungil, et vend ja D. V.a tutvusid Sompas
11. a paiku, hakkasid suhtlema. 2004.a kui J. V.a helistas kinnipidamiskohast helistas koju, sai teada, et D. ootab tema venna last. Vend ütles, et D. ootab tema last. Vend tunnistas, et A. on tema tütar. Pärast tunnistaja vabanemist kinnipidamiskohast, elas ta D. ja venna juures, aitas neil last hoida. Tunnistaja Galina T. (avaldaja ema) selgitas, et D. ja A. hakkasid suhtlema vist
12. aastast. Koos hakati elama 2002-2003 aastast, siis jäi D. lapseootele. Laps sündis novembris 2004.a, lapse isa on A. V.. A. vanematest on käesoleval ajal elus vaid ema Natalja V.a. Tema tunnistab A.t oma lapselapsena, isegi esimese aasta elas D. ja A. juures ja aitas lapse eest hoolitseda. D. ei suhelnud peale A. V.i kellegagi. Tunnistaja N. V. (A. V. ema) jäi kohtuistungile ilmumata. Avaldaja ning tunnistajate sõnul on viimase tervis pärast poja surma väga halb, põeb epilepsiat ning praktiliselt ei liigu. Eestkosteasutuse esindaja leidis, et isaduse saab tuvastada kohaleilmunud tunnistajate ütlustega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14. Avaldusele lisatud A. T. sünnitunnistusele (tl 3) on emana kantud D. T., isa kohta kanne puudub. Ida-Viru Maavalitsuse tõendi järgi suri A. V. 01.09.2010.a (tl 2)
15. Tulenevalt perekonnaseaduse (PkS) § 95 kui isik, kelle isaduse tuvastamist taotletakse, on surnud, otsustab kohus hagita menetluses isaduse tuvastamise ema või lapse avalduse alusel. Vastavalt PkS § 94 lg 1, tuvastab isaduse kohus, kui PkS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PkS § 84 lg 1 järgi on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.
16. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 581, määrab kohus vajaduse korral põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Menetlusosaliste ja alaealise A. T. esindaja seisukohtadele tuginedes leiab kohus, et ekspertiisi teostamise vajadust põlvnemise tuvastamiseks käesolevas tsiviilasjas ei ole.
17. Vastavalt TsMS § 580 sätestatule kuulas kohus ära lapse teise vanema, surnud isiku õe (TsMS § 580 lg 1 järgi muud isikud, kelle ära kuulamist peab kohus vajalikuks). A. V.i ema ei viibinud kohtuistungil tervislikel põhjustel.
18. Tsiviilasja materjalide ning menetlusosaliste ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate selgituste põhjal puudub kohtul kahtlus selles, et D. V.a ja A. V. elasid perioodil 2003-A. V.i surmani
19. aastal ühise perekonnana, neil oli ühine majapidamine ning koos kasvatati A. V.at. Last tunnistavad lapselapsena nii D. V.a kui A. V.i perekonnaliikmed (ema, õde). Lapse esindaja seisukoha järgi tõendab lapse visuaalne sarnasus et A. V.a põlvneb A. V.ist. TsMS § 580 lg 3 kohaselt küsib kohus arvamust lapse elukoha järgse valla- või linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema või eestkostja. Eestkosteasutuse esindaja toetas isaduse tuvastamist (ekspertiisi määramata). Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et A. T. põlvnemise A. V.ist saab tuvastada olemasolevate tõendite alusel . Menetluskulud
20. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus on määranud alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 sätestatule, jäävad alaealise esindaja menetluskulud riigi kanda. Kohtunik Evi Kool