← Eesti

2-10-57402/5

Obsah (11)§ 394§ 442§ 467§ 367§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 177§ 468

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-10-

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. 17.11.2010 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS– –ilt hagiavaldus A K vastu võlgnevuse, kokku summas 85 931.77 krooni nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (A K) sõlmisid 08.01.2009 laenulepingu nr 09001430-VV (Leping), mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 98 433.06 krooni, intressimääraga 20% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.01.

  1. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi osade kaupa iga kuu 15.kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.05.2009 ja kuni 15.03.2010 laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 11 üksteisele järgneva intressimaksega. Hageja arvestas kostja poolt kohustuste mittekohase täitmise eest viivist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (EKP intress + 7% aastas). 25.03.2010 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 12.04.
  2. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks kohustuste mittetäitmisel ütleb hageja lepingu üles ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist, seejuures lisanduvad lepingust tulenevatele nõuetele hageja poolt kohtusse pöördumise korral ka menetluskulud ja hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse kostjalt. 13.04.2010 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud põhiosa kahel korral kokku summas 32 362.89 krooni. Hagi esitamise seisuga 16.11.2010 moodustab kostja võlgnevus kokku 85 931.77 krooni, millest põhiosa moodustab 62 255.10 krooni, intressivõlgnevus 19 135.48 krooni (ajavahemiku 15.05.201013.
  3. 2010 eest) ja põhiosa viivis alates 15.05.2009 kuni 16.11.2010 summas 4 541.19 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108, 113 lg 1, 144 p 7 ning

§ 367sätetele.

Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenuleping ja laenu tagastamise graafik, laenulepingul sooritatud operatsioonid, kostjale saadetud kirjad lepingu ülesütlemise kohta, hageja esindaja volikiri, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. 2 III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud kostjale isiklikult 16.12.2010.. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 05.01.2011.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes laenulepingu järgsed laenu– ja intressimaksed tähtaegselt tasumata. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - s.o. kogusummas 85 931.77 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 62 255.10 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas hageja nõue moodustab kokku summas (85 931.77: 15,6466) = 5 492.04 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab (62 255.10 : 15,6466) = 3978.83 eurot.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagi esitamisest 17.11.2010 alates. Kohtukulude jaotusest 3

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 10776, 17.11.2010 riigilõivu tasumisest summas 8500 krooni, s.o.543.25 eurot..

§ 177

lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Tea Toming Kohtuotsus jõustus 08. 08. veebruaril 2011.a. Nooremreferent Tea Toming 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.