Obsah (4)

§ 2§ 7§ 8§ 9

3-10-46 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus, 12. märtsil 2010.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaatas kirjalikus menetluses läbi OÜ A (esindaja A. J) tühistamiskaebuse Lääne-Eesti P

) § 7 lg 5 koos ettekirjutusega ka p-3 osas sunniraha hoiatus 4 000 krooni; tuvastati 04.12.2009 tuvastati ettekirjutuse täitamata jätmine; rakendatakse

§ 2

kohaselt sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata, kusjuures hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustust täita. OÜ-le A antud aeg kolm kuud oli täitmiseks piisav; 04.12.2009, kui ettekirjutus ettekirjutus teistkordselt kooskõlastamiseks toodi, oli ettekirjutuse täitmise tähtaeg (30.11.2009) möödunud; võib sunnivahendit rakendada, kui on adressaadile tehtud teatavaks ettekirjutus ja hoiatus, mis kehtivad, s.t neid ei ole tähtaja jooksul vaidlustatud; OÜ A 31.08.2009 ettekirjutust ei vaidlustanud, vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja ettekirjutus-haldusakt kehtib. Kaebuse kohaselt (tl 5-6; 28-29; 42-43) ei ole OÜ A nimekirjas, mille Lääne-Eesti Päästekeskus oma 15.01.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/6 „Pärnu maakonnas asuvate ja 2009 aastal kontrollitavate objektide loetelu kinnitamine“ kehtestas ja mille tuleohutusülevaatus vastavalt siseministri määrusele nr 42 viiakse Päästekeskuse poolt läbi vähemalt üks kord aastas. OÜ A tegevusalaks on grillsöe tootmine ning tootmise tarbeks on äriühing üürinud OÜ’lt Mareti Kabli töökoja kinnistust pindalaga 9275 m2, katastritunnusega 21303:002:0486, kinnistusregistri nr 19063 asuvast tootmishoonest hoonealuse pinnaga 1875 m2 osa nimega „töökoda-kontor“, pindalaga 350 m2 . Osaühingu tegevus kuulub Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodi järgi puidukeemia ettevõtete valdkonda ja juhendi kooskõlastamise vajadus algab 1500 m

1. Kuna OÜ A kasutab oma tegevuseks pindala 350 m2 ei mahu ta üks kord aastas kontrollitavate objektide nimekirja. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja hinnangul Lääne-Eesti Päästekeskuse ettekirjutus 31.08.2009 nr 7.3-1/608-14 punkt 2 õigustühine ja sellest tulenevalt on õigustühine ka Lääne-Eesti Päästekeskuse sunniraha tasumise nõue 22.12.2009 nr 7.3-1/608-23 summas 4000 krooni. Kaebaja märgib, et vaatamata ebaseaduslikule nõudele on OÜ A selle 04.01.2010 täitnud ning üldine tuleohutus juhend sai Lääne-Eesti Päästekeskuse Tuleohutusbüroo juhtivinspektori poolt kooskõlastuse (tl 62). Eelnevalt oli Lääne-Eesti Päästekeskus ettekirjutuse täitmise tähtaega oma 01.10.2009 kirjaga pikendanud. Vastustaja kaebust ei tunnista (tl 55-57; 76) olles seisukohal, et Päästekeskuse poolt 31.08.2009 antud ettekirjutus nr 7.3-1/608-14 on seaduslik nisamuti kui ka selle alusel 22.12.2009 OÜ’le A esitatud sunniraha tasumise nõue nr 7.3-1/698-
2. 31.08.2009 ettekirjutusega nr 7.3-1/608-14 pandi kaebajale kokku üheksa kohustust seoses Häädemeeste vallas Kabli külas asuva OÜ’le A kasutuses oleva puusöe tööstusega. Muuhulgas tehti ettekirjutuses iga sellega pandud kohustuse kohta ka eraldi hoiatus, osundamaks, et selle tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse ettevõtte suhtes

kohaselt sunniraha ja iga kohustuse juures nimetati eraldi sunniraha konkreetne määr. Ettekirjutuses sisaldus ka viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. OÜ A ettekirjutust ei vaidlustanud asudes seda täitma. Seega on vastustaja hinnangul tegemist kehtiva ettekirjutusega. Vastustaja märgib, et ettekirjutuse p-ga 2 OÜ’le A pandud kohustus korrigeerida kooskõlastatult riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikuga objekti üldine tuleohutusjuhend on õiguspärane. Kohustuse õiguslikuks aluseks on ettekirjutuses nimetatud vastavad siseministri määrused ning objekti üldise tuleohutusjuhendi kooskõlastamise kohustus tuleneb Siseministri

1. september 2000 a. määruse nr. 55 „Tuleohutuse üldnõuded” paragrahvist
2. Päästekeskus on seisukohal, et Siseministri 04.01.2006 määruse nr 4 „Objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatus viiakse päästeasutuste poolt läbi vähemalt üks kord aastas“ alusel kuulub OÜ A objektide hulka, mille puidutööstuse pindala ületab 800 m2 ja seega viiakse tuleohutus ülevaatus päästeteenistuse poolt läbi vähemalt üks kord aastas. Läbiviidud tuleohutusülevaatus leidis fikseerimist paikvaatlusprotokollides 7.3-1/608-2, 7.31/608-4 ja 7.3-1/608-
3. Paikvaatluse ja hilisema haldusmenetluse käigus antud selgituste kohaselt on objektil (hoone + territoorium) kasutajaid kolm: OÜ M, OÜ A ning A. J ühe garaaži osas. Arvestades asjaolu, et kogu hoone ehitusalane pindala on 1857 m2 ja kinnistu territoorium kokku 9275 m² ning vaadeldes OÜ A tootmistegevust, on kindlaks tehtud OÜ A 2 poolt ehitise osa „töökoda- kontor“ kasutamine, kus toimub puusöe tootmine ja valmistoodangu hoiustamine ning lisaks ekspluateeritakse hoone tehnilisi ruume (boileriruum, kuivati, kontor, köök kompressoriruum jne). Nimetatud hooneosa pindala on 1064 m2 . Lisaks ladustab OÜ A territooriumil valmistoodangut (grillsütt) ja toorainet (puitu), mida tehakse erinevatel territooriumi osadel ja OÜ A kasutab ka ühte varjualust ja teekaitsevööndisse ehitatud aparatuuri opereerimisruumi. Seega kasutab OÜ A kokku tunduvalt üle 800 ruutmeetri. Asjaolu, et OÜ A ei ole Päästekeskuse direktori 15.01.2009 käskkirjas nr 1.1-1/6 ei oma antud asjas tähendust, nimekiri koostatakse sel hetkel vastavalt Päästekeskuses olemasolevatele andmetele, tavaliselt nimetatakse objektid omanike järgi ning nimetatud põhjusel alustatigi haldusmenetlust OÜ M suhtes. Päästekeskuse direktori 15.01.2009 käskkirjas nr 1.1-1/6 kinnitatud objektide nimekirjas on OÜ M, konkreetselt selle Lisas nr
4. Päästekeskuse direktor on OÜ M objektide nimekirja lülitanud omades Päästeseaduse § 28³ lg 4 tulenevat volitust kinnitada siseministri määruse nr 4 loetelus nimetamata objektide osas kontrollitavate objektide nimekiri. Nimekirja lülitamise aluseks olid objektil eelnevatel aastatel toimunud tulekahjud. Paikvaatluse käigus ning OÜ M poolt antud ütluste ja esitatud dokumentide alusel selgus, et tegelikult kasutab osaliselt OÜ M hoonet ja territooriumi ka OÜ A. Ettekirjutuses toodud kohustuste täitmise tähtaeg oli 30.09.2009 ja vastavalt OÜ A poolt esitatud taotlusele pikendati seda osade punktide, s.h ka tuleohutusjuhendi korrigeerimise ja kooskõlastamise osas kuni 30.11.2009.a. Nimetatud kuupäevaks ei olnud OÜ’l A see kohustus ikka täidetud. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 30.09.2009, mida OÜ A taotlusel pikendati kuni 30.11.2009.a. Nimetatud kuupäevaks ei olnud OÜ’l A see kohustus ikka täidetud. Sunniraha nõude esitamisel arvestas vastustaja muu hulgas ka OÜ A poolt hilinenult, s.o 04.12.2009, esitatud dokumente. Täiendavas 02.03.2010 selgituses nr 7.3-7/608608 (tl 76-79) kinnitab vastustaja veel kord, et OÜ A oli tuleohutus juhend kehtestatud juba 01.06.2006 .a . Seega oli tuleohutusjuhend olemas ja reaalselt kasutuses juba enne tuleohutusülevaatuse toimumist ja ettekirjutuse andmist, mille tõenduseks on lisatud 01.06.2006 tuleohutusjuhendi koopia. Ettekirjutusega nõuti vaid olemasoleva tuleohutusjuhendi korrigeerimist, sest olemasoleva tuleohutusjuhendi järgimine ei taganud reaalset objekti tuleohutust (objektil oli toimunud kaks tulekahju s.o. 16.12.2008 ja 28.04.2009). Kohtu seisukoht Lääne-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo juhtivinspektori poolt 10.06.2009, 26.06.2009 ja 24.07.2009 läbiviidud OÜ’le Mareti kuuluva ja OÜ A poolt kasutatava Kabli töökoja tuleohutusalase paikvaatluse järgselt 31.08.2009 OÜ’le A koostatud ettekirjutuse nr 7.31/608-14 p-ga 2 kohustati kaebajat tähtajaga 30.09.2009.a. kehtestama objekti üldine tuleohutusjuhend ja kooskõlastama see riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikuga. Ka oli ettekirjutuse nimetatud punktile lisatud sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan, juhindudes „Asendustäitmise ja sunniraha seaduse“ § 2 lg 1 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 4 000 krooni. 3

§ 2

kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Enne sunnivahendi rakendamist teeb haldusorgan adressaadile kirjaliku hoiatuse, kusjuures hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustust täita (

§ 7

lg 1 ja 3).

§ 8

lg 1 lubab sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

§ 9

lg 1 kohaselt, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Seega saab sunniraha määramise otsust põhimõtteliselt tühistada järgmistel alustel: ettekirjutus

mõttes, mille täitmata jätmise eest on sunniraha määratud, ei ole kehtiv; puudub kohaldamise hoiatus

§ 7

tähenduses; kohustus, mille täitmise tagamiseks sunniraha rakendati, on enne sunniraha rakendamist täidetud (

§ 8lg 1 tulenev nõue).

Antud juhul kõik tingimused sunniraha määramiseks haldusorgani poolt eksisteerivad: ettekirjutus kehtib, hoiatus on tehtud ja kohustust ei ole enne sunniraha rakendamist täidetud. Kaebaja on küll väitnud ettekirjutuse õigustühise olevat kuid see väide on ekslik. HMS § 63 (Tühine haldusakt) lg 2 sätestab haldusakti tühisuse tingimused: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Antud asjas Lääne-Eesti Päästekeskuse 31.08.2009 ettekirjutuse nr 7.3-1/608-14 punkti 2 tühisuse eeldusi ei esine ja kaebaja pole ka ühelegi HMS § 63 lõike 2 viitest loetelu punktile viidanud. Kaebaja on ainult arvanud, et OÜ A ei mahu üks kord aastas kontrollitaate objektide nimekirja kuid isegi juhul, kui väide oleks tõene, ei põhjusta see ettekirjutuse tühisust (automaatset kehtetust). OÜ A saanuks sellisel juhul vaid ettekirjutuse 30 päeva jooksul teatavakstegemisest arvates vaidlustada ja nõuda selle tühistamist kuid nagu juba vastustaja sunniraha nõudes märkis, ettekirjutus on jõustunud. Isegi juhul. Kui ettekirjutus tõepoolest oleks õigusvastane tuleb seda täita (jõustunud haldusakt on kõigile täitmiseks kohustuslik – HMS § 60 lg 2). MENETLUSKULUD 4 HKMS § 93 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja on kohtule esitanud üksnes OÜ Advokaadibüroo J 05.02.2010 arve nr 026 summas 2700 krooni kuid pole tõendanud arve tasumist. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites (nt 3-3-1-28-03) korduvalt rõhutanud, et haldusasjades tuleb kantuks lugeda sellised kohtukulud, mille eest on reaalselt tasutud ning kohtukulude väljamõistmiseks ei piisa, kui on tekkinud üksnes õigusabi eest tasumise kohutustus. HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jäetakse rahuldamata ja kohtukulude reaalset kandmist kaebaja näidanud pole jäävad OÜ A kohtukulud tema enda kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1, § 93 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Jätta OÜ A kaebus rahuldamata ja kantud kohtukulud väljamõistmata.. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 5 6