Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik osaühingu tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtus 640 534 krooni. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku ligi summas 3 776 445 krooni. Eeltoodud andmed 2008 aasta bilansist lähtuvalt. Vara vähesuse tõttu ei ole võlgniku võlgade tasumine võimalik. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus
Esialgsel hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjused tuleb lõplikult välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Võlgniku majanduslik olukord on väga halb, kuna äriühingu finantsnäitajad on ajutise halduri aruande kohaselt mitterahuldavad. Aruandest nähtuvalt on haldur seisukohal, et kui võlgnikku on kasutatud puhverettevõttena, siis on tõenäoline ka juhatuse liikme isiklik vastutus. Ajutine haldur on aruandes arvamusel, et tegemist võib olla kuriteo tunnustega teoga, kuna juhatuse liige pole esitanud dokumente vara liikumise kohta 2008 aastal ja nende olemasolu kohta käesoleval momendil. Ajutine haldur on ka seisukohal, et pärast dokumentidega tutvumist saab haldur võtta seisukoha kriminaalasja algatamise kohta. Kohus kohustab pankrotihaldurit pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas seoses maksejõuetuse tekkimisega on võlgnik toime pannud kuriteo tunnustega teo või kas maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. PankS § 28 sätestatuna.
kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. 3
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 22 500 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 22 500.00 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2464 krooni. Võlgnik ei ole vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 22 500.00 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2464 krooni. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb määrata alljärgnevalt: määrata ajutise halduri tasuks Indrek N´ile (a/a XXXXXXXXXXXXX) ajutise halduri ülesannete täitmise eest tasu summas kakskümmend kaks tuhat viissada (22 500) krooni ja mõista Juhkentali Advokaadibüroo (a/a XXXXXXXXXXXXX) kasuks välja ajutise halduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas kaks tuhat nelisada kuuskümmend neli
lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Indrek N . Kohus oma otsustustes juhindub
MS § 434-442. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.