) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 18% aastas ja lepingus intressimääras 16% aastas.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist
MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 23 692,76 krooni ja lisanduva intressi ning viivise tasumist. Kostja on võtnud omaks hageja põhinõude Pooled vaidlevad kõrvalnõuete tasumise üle. Hageja nõuab kostjalt lepingutest tuleneva intressi tasumist summas 1 792,01 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 2 565,64 krooni, lisaks nõuab hageja kostjalt viivise tasumist hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Lepinguid sõlmides oli kostjale teada, et lepingute alusel tuleb tasuda hagejale intressi, kostjale oli teada nii tasutava intressi määr kui ka intressisummad. Samuti pidi hageja teadma, et jättes oma kohustused täitmata tekib tal kohustus tasuda hagejale viivist. Lähtudes
Kostja ei ole viidanud asjaoludele, mis vabandaksid lepingu rikkumist
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus, intress ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 28 050,41 krooni ja TsMS § 367 alusel viivis hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus märgib, et arvestades põhinõude ja nõutava viivise suurust ning kohustuse täitmisega viivitatud aega, ei ole põhjendatud viivise vähendamine
lg 8 ja
MS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja küll võtnud õigeks hageja põhinõude summas 23 692,76 krooni, kuid on eelnevalt pika aja vältel jätnud oma kohustused hageja ees täitmata. Jättes lepingust tulenevad kohustused täitmata, pidi kostja ette nägema, et 3 see võib kaasa tuua kohtumenetluse ning vastavad hageja kulutused. Lähtudes eeltoodust ning TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 sätestab, et lihtmenetluses võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 5 670 krooni. Summa kujuneb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 5 000 krooni ja kohtutäituri tasust 420 krooni. Kohus peab kulusid põhjendatuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 5 670 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt hüvitatavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jaanus Saaremõts kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.