alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS H. (S. AS õiguseellane) ja M. K. kostja) 19.04.2007 laenulepingu nr 07-072745-VL (edaspidi leping), mille alusel sai kostja hagejalt laenu 5000 krooni, intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.05.
§-le 367 ja VÕS §-des 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatule taotleb hageja kostjalt 3358,83 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt (2375,82 krooni) alates 04.02.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), väljamõistmist. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 3.märtsil 2010.a. toimetatud kostja lepingus märgitud elukohta, kus nimetatud menetlusdokumendid on vastu võtnud M. K. (tl.16).
Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega
Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4 pöördel). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. 3
alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.5-11) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagi esitamise päeva seisuga kostja võlgneb hagejale kokku 3358,83 krooni, sellest põhiosa võlgnevus 2375,82 krooni, intress 427,40 krooni ajavahemiku 10.12.2007-10.06.2008 eest, põhiosa viivis 526,97 krooni ajavahemiku 10.12.2007-03.02.2010 eest ja menetlustasu-postikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest. Lisaks võlale on põhjendatud
alusel ka viivise väljamõistmine alates 4.veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 04.02.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022 % päevas. M. K. olnud viivituses käenduseta väikelaenulepingust tuleneva põhinõude – kokku 2375,82 krooni tagastamisega ajavahemikul 04.02.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.01.2011.a. 343 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 179,36 krooni (2375,82 x 0,022% x 343=178,36 ). Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 226,08 eurot. Menetluskulude jaotus
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 1250 krooni. Seega on kohtul võimalik
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv.
p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus M. K. (tsiviilasi nr. 2-08-50080) jäetud
lg 2 p 3 alusel rahuldamata 06.01.2010 (tl.10) ning hagi on kohtusse esitatud 08.02.2010. Kuna 06.02.2010 oli puhkepäev, tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 alusel lugeda hagi kohtule esitatuks tähtaegselt, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 03.02.2010.a. riigilõivu 1000 krooni ning maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 15.07.2008.a. 250 krooni (maksekorralduste koopiad tl.13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1250 krooni (79,89 eurot). Vastavalt
lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.